Go Puhkus Go Blogi Go Elamus Go Pood Go Incoming

8 riiki 8 päevaga – esimene päev Tallinn-Riia-Aerodium

3. september 2010
Lennupiletid ostetud, sai hakata juba reisi peale täpsemalt mõtlema. Kui aus olla, siis ega ma veel siiamaani ei tea, mida Fesis või Madridis teha, aga mida Lätis teha ja kuidas sinna esialgu üldse saada, teadsin küll. Nimelt nägin cherry.ee lehel aerodium.lv kuulutust. Aerodium kujutab endast siis vertikaalset õhutunnelit, kus tuul on nii tugev, et su sõna otses mõtte lendu viib. Kuid sellest kuidas lendamine läks veidi hiljem, kuna enne lendu oli üleüldse tarvis kuidagi Tallinnast Riiga saada.

Esilagu mõtlesin, et kuna samal ajal ka reisist kirjutan, oleks päris vahva häälega Riiga sõita. Kohtuks ehk mõnede huvitavate inimestega, oleks endal toredam need umbes 4 tundi veeta ja lisaks sellele ehk oleks ka midagi, millest kirjutada. Ränduri hingele minu sees sümpatiseeris see mõte väga, kuna ei olnud päris mitu aastat kusagile häälega sõitnud, aga… Kuna Aerodium asub millegipärast 50 km kaugusel Riiast Sigulda lähedal (koha peal selgus ka selle põhjus – nimelt on Sigulda Läti mitteametlik ekstreemspordi pealinn, kus saab lisaks lendamisele ka benji’t hüpata, mingi kahtlastel ratastel liikuva kelguga kelgurajal sõita, raftingut harrastata ja veel seitset asja teha) siis arvestades hääletamise ebakindlust kohalejõudmise aja suhtes, kartsin, et ei jõua häälega minnes enne lennuki väljumist ise lendama minna. Muutsin siis oma esialgseid plaane ja otsustasin bussi kasuks, et läheks Simple või Ecolinesiga – need kõige odavamad ja eks seal ka kindasti igatsugu huvitavat rahvast peal, kellega suhelda, backpackereid või nii.

Läks veel paar päeva mööda ja hakkasin mõtlema, et sõit sellisel hommikusel ajal (väljumine 6-7 paiku), eks kõik on väsinud ja magavad, et mis suhtlemist seal ikka niiväga on. Samas, kui suhelda kellegagi pole ja magama ma ka bussis kindasti ei jää, siis võiks ju selle ajaga midagi kasulikku teha, et teeks tööd või nii. Aga siis oleks juba elektrit ka vaja, sest arvuti aku ei pea muidu üle tunni vastu ja net peaks ka töö tegemiseks olema. Nii et esialgu plaanitud hääletamisreis Riiga lõppes sõiduga Eurolinesi Lux Express bussis. Muide sõit Tallinn – Riia bussis osutus kallimaks kui lennud Fes – Madrid, Madrid – Brüssel, Brüssel – Kaunas kolme peale kokku…

Aga nüüd lendamisest. Võtsin kohaliku bussi Siguldasse ning kümmekond minutit enne õiget peatust liikusin bussi etteotsa. Seal oli üks nii viie- või kuuekümne aastane läti tädi, kes kohe kui kuulis, mis peatust ma ootan, küsis, et kas lendama. Jutu käigus selgus, et temal oli just töökaaslane seal juubelit pidanud ja tema oli ka lendamas käinud. Tädi suu venis lendamisest rääkides kõrvuni, mõlemad pöidlad tõusid püsti ja tema hinnang lendamisele oli „Otšen harašo“. Leidin tädi abiga õige peatuse üles.

Kuna instruktorit alguses millegipärast ei olnud, siis pandi mind algul Aerodiumi tutvustavat filmi vaatma. Selgus, et tegemist on lätlaste enda leiutisega, millega nad nii Torino olümpia lõputseremoonial kui ka Expol käinud ning nad on lennutunneleid müünud üle maailma alates Torontost kuni Saudi Araabia ja Pattayani. Kui instruktor kohale jõudis sain endale kohe kiivri pähe ja umbes 10 numbrit suuremad tunked selga, et ikka tuuletakistus võimalikult suur oleks. Ja pärast kiiret instruktaazi läksin lendama.

Õhuvool tunnelis oli nii tugev, et mina igatahes ennast ise horisontaalasendisse ei saanud, kalluta ettepoole palju tahad, õhk lükkab püsti tagasi. Instruktor, kes samuti lendamas kaasas oli tõmbas mu pikali ja lend võis alata. Õhuvoog tunnelist oli tõesti väga tugev. Näos oli tunne nagu ühes Top Geari osas, kus Jeremy Clarkson kihutab autoga, millel ei ole esiklaasi, nii et tuul on põsed kuhugi kõrvade taha surunud. Alguses oli põhiliseks probleemiks tasakaalu leidmine õhuvoos, kuna iga vähegi järsem liigutus tähendas kohest üles alla vasakule või paremale liikumist või pööramist. Tunne oli natuke nagu sukeldumisel, ainult kõik reaktsioonid liigutustele toimusid umbes 10 korda kiiremini kui vees. Mina siis pendeldasin siia ja sinna ja instruktor tiris mind tunneli keskele tagasi, et ma mingil hetkel kogemata üle piirete ei lendaks. Aga lõpuks, kui tasakaal enam-vähem paika sai, oli võimalus ka ise lennata. Muidugi instruktori õhus tehtud saltode ja muude trikkide õppimiseni veel seekord ei jõudnud. Tuleb varsti uuesti minna. Ja eks pilt ütleb rohkem kui sada sõna.

Järgmine peatus Milano…

33 kommentaari

  • Heidi
    3. september 2010 kell 23:07

    Asjalik mees sai ränduripoisist vist võitu seal luks bussis 😛

    Tore, et sul vahva on. Varsti kuuleb kuidas Milanos jalgpalli vaadata on.

    PS: Täiesti sürr pilt on see viimane.

  • Andres
    4. september 2010 kell 00:38

    See vist tõesti huvitavam.kui köisraudteega sõitmine,mida mina olen Siguldas teinud.

  • Marion
    4. september 2010 kell 09:27

    Ma just mõtlesin, et kui Eesti oleks eile jalgpallis juhtima jäänudki, siis mis sinuga seal jalgpalli baaris saama oleks hakkanud…

    … ja viimase pildiga tuli millegipärast meelde Mad Men’i algus. 😛

  • Indrek
    4. september 2010 kell 11:29

    Tundub, et lätlased on alustanud oma Queenstowni(ekstreemspordi keskus Uus Meremaal) rajamist. Lahe.

  • Krista
    4. september 2010 kell 12:43

    Tore teada , et Lätis selline asi püsti pandud. Mõnikord kui tundub, et elu igav võiks Lätti adrenaliini tõstma minna. Eestis polegi vist extremelinna?

  • Viljar
    4. september 2010 kell 20:31

    Sul siis igati lahedad tegemised ja soovin sulle ainuld koike paremat!!!

  • Viljar
    4. september 2010 kell 20:36

    Sooviks samuti lennatada nagu su fotodel ja see eriti Fun! Kuuleme siis varsti milano teemat ka ja ootan ponevusega!

  • Ove Kangur
    4. september 2010 kell 22:27

    Tere kuna arvessse läheb vaid üks enim kommetaare saanud postitus siis kõik komentaarid oodatud esimese postituse alla, mille leiab siit http://blog.gomaailm.ee/?preview=true&p=1048

    Ove

  • Heidi
    5. september 2010 kell 14:32

    3. postitus: Teine päev – Stockholm – Milan

    http://blog.gomaailm.ee/teine-paev-%E2%80%93-stockholm-milan

  • Laura
    5. september 2010 kell 22:46

    Kogu see ettevõtmine tekitab lausa head kadedust 🙂

  • Tiina
    6. september 2010 kell 09:54

    Väga ahvatlev, peaks sellele Aerodiumile ühe kambaka tegema. Ei saa ilma Lätita:)

  • Tarmo
    6. september 2010 kell 12:35

    Tõepoolest, kadedaks teeb selline pealehakkamine ja ära tegemine.. 😛

    Kena seiklust sulle igatahes!

  • Ove Kangur
    6. september 2010 kell 12:46

    Tänud heade soovide eest!

    @ Tiina võiks uuesti minna küll, mina olen käsi

    @ Tarmo tore, et coeterid on ka lõpuks üles ärkama hakanud 🙂

  • teele
    6. september 2010 kell 18:54

    tead, sa millegi pärast meenutad mulle potsatajat nende piltide peal 😛

  • Andrus
    15. september 2010 kell 13:32

    Tahan lennata 😉

  • Martin
    17. september 2010 kell 17:45

    Lendorav? 😀

  • Juhan
    17. september 2010 kell 20:24

    Oma kogemus räägib, et kohati on Ryanairiga lendamine juba iseenesest ekstreemspordi eest 🙂

  • Ove Kangur
    17. september 2010 kell 21:13

    @ Martin võib vist öelda jah, et ma tean mida lendorav tunneb :9
    @ Juhan Mis sul Ryanairiga juhtus? Kui mõned inimesed, kes käsipagasi mõõtmetest väga teistmoodi aru saavad ja lennujaamad, mis enamasti kusagil in the middle of nowhere olid välja jätta on Ryanair igati korralik lennufirma. Muidugi on tore lennukis FT lugeda, veini juua ja telekast seriaale vaadata, aga kui see teeb pileti 10 korda kallimaks võib ju ka sihtpunkti jõudmiseni oodata, eriti kui lend kestab vaid 2-3 tundi. Ja sihtpunkti jõuab Ryanair ikka väga täpselt, mitte nagu meie eesti õhk tavaliselt. Niiet kokkuvõttes pole hullu midagi

  • Rudolf-Harri Oberg
    17. september 2010 kell 22:41

    Olen seda sporti mitmel korral ka varem näinud, tundub igati vahva ja tegelikult ka ohutum kui tavaline langevarjuhüpe

  • Haldo-Rait Harro
    18. september 2010 kell 03:11

    Toetan reisi uuesti

  • Marlene
    18. september 2010 kell 09:25

    Loodan, et su ümbermaailmareisi jutustus tuleb minu toetusponnistuse vääriline:))

  • Sander
    18. september 2010 kell 17:49

    Paistab päris kõrge värk olevat. Üle piirete lendamine oleks vist paras pauk olnud…

  • Ove Kangur
    18. september 2010 kell 18:25

    Mull tundus ka, et kui ikka sealt ülevalt üle piirde lendad siis on ikka nii 4-5 korrust kukkumist… Ja kui kaasa peaks saama siis eks ikka peab kirjutama kuidas oli 🙂

  • Martin
    18. september 2010 kell 19:54

    Kas seal hapnikumaski ka vaja läks?

  • Hanna
    18. september 2010 kell 22:30

    Edu edaspidigi! 🙂

  • Ilmar Tammisto
    19. september 2010 kell 19:23

    Loodame, et fortuuna on sinuga!

  • Erik Mölder
    19. september 2010 kell 20:16

    Mustad teklid toetavad sind 🙂

  • Jarko
    19. september 2010 kell 20:27

    Reisi algus on juba paljulubav

  • Merka
    19. september 2010 kell 21:19

    Cherry.ee on üks päris vahva ettevõtmine

  • Siiri Kuus
    16. jaanuar 2011 kell 13:55

    Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgel 🙂 .. Lahe 🙂

  • Siiri Kuus
    16. jaanuar 2011 kell 13:56

    Palju maksab see “lendamine”?

  • Marilin
    20. jaanuar 2011 kell 14:24

    Eriti lahe…

  • Reemet Ruuben
    11. mai 2011 kell 13:08

    Päris põnev kogemus vist ise lennata 🙂 Aga mis see lõbu seal maksis ka ?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Värsked podcastid

Kuuba reisile viib Keiu Virro

23. oktoober 2024

Tere tulemast maailma koduseimasse lennujaama!

25. september 2024
Lennujaamas leidub meelepäraseid ajaveetmis võimalusi igale maitsele – 13 söögikohta, 9 poodi sh apteek, raamatu- ja digipood, valuutavahetus, spetsiaalsed alad…
Kõik podcastid