8 riiki 8 päevaga. Neljas päev Fes
Kiirelt läbi tänavate liikudes rääkis ta, et siin, Medinas ehk vanalinnas, elab umbes 350 000 inimest alal, mille suurust vaid 3×5 kilomeetrit. Kokku on vanalinnas 9400 tänavat, 250 erinavat piirkonda, mis mõnesaja aasta eest ka üksteisest väravatega eraldatud olid ja 275 možeed, milledest suurimasse koguneb igal reedel palvetama ligi 22 000 inimest. Kui iga tänav oleks vaid 100 m pikk, siis tähendaks see kokku ligi 1000km tänavaid, mis on 15 ruutkilomeetrile kokku pressitud. Sellest siis ka selline segane ja uskumatu tänavate labürint.
Pärast määratut hulka pöördeid jõudsime lõpuks ühe naha parkimise töökojani. Kitsede, lehmade, kaamlite, lammaste ja teab mis kõikide loomade nahad ligunevad päevi ammooniumi lahuses, mis neid pehmemaks muudab ning karvade naha külest eraldamise lihtsamaks teeb. Ammooniumi ei saada aga mitte mingist tehasest, vaid selle asemel kasutatakse tuvi väljaheiteid. See omakorda tähendab, et naha lagunemisest ja tuvi väljaheidetest koosenevast tugevast ebameeldivast lõhnast on juba kaugele ära tunda kui mõni töökoda lähedal on. Paljudes töökodades pakutakse sisenemisel piparmündilehte, mida nuusutada kui süda päris pahaks kipub minema. Austraallane, kellega koos ekskursioonil olime, hingas igatahes päris mitu korda kopsud sügavalt värsket õhku täis enne kui üle läve astus.
Naha parkimine ja vististi ka kõik muu käsitöö käib siin endiselt nagu keskajal, mis tähendab meeletut vaeva. Pärast leotmist pannakse nahad hiiglaslikku puust trummilisse, kus neid leotuslahusest puhtaks pestakse. Seejärel tõstetakse nahad värvilahustesse, kus töölised neid iga päev jalgadega sõtkumas käivad. Iga värvi jaoks on oma taimede segu, kollasele safran, rohelisele piparmünt, punasele moon, henna oranžile jne. Nii on see töö käinud samas kohas mitmeid ja mitmeid sajandeid. Pärast tunnist jalutuskäiku hakkas „giid“ meid aga oma kõigi sugulaste poodidesse vedama, kuid pärast paari-kolme poe külastmist nägi, et me tõesti ühtegi vaipa või nahktagi osta ei soovi. Ning nii saigi meie ekskursioon oodatust oluliselt varem otsa. Vastasel korral oleks tal ma usun poode, mida külastada kuni hilisõhtuni jätkunud. Edasi jätkasime vanalinna avastamist omapäi koos Lonely Planeti abiga.
Naeratusest on ka vahel abi
Siinkohal leidsin ka suurepärase viisi, kuidas kõiki kohalikke abipakkujaid, „giide“ ja kõikvõimalike kaupluste PR mehi endast eemal hoida. Eile, kui proovisin täieliku ignoreerimise meetodit, läksid asjad sellises järjekorras (kolm punkti siis kohtadel, kus mina oleks pidanud vastama): „Hello, how are you? … Where are you from? Do you need a hotel? I know a nice one aroud the corener. I’ll show you… What do you want? …Have you been in a tannery… What are you looking for? … Come see the leather shop… Do you want me to take you to see a mosque? … Why don’t you say anything? … Do you need a carpet? What do you want? Have you got a smoke? Could you give me 5 Euros for smoke…. Give me 3 Euros … One Euro…“ ja siis kui on selge, et ikka üldse asja ei saa – „You ass! Go fuck yourself!“ Ei olnud just kõige meeldivam nii tänaval kõndida kui keegi pidevalt midagi tahab, eriti kui pärast veel keegi tänaval sulle järele sõimab.
Täna aga võtsin iga uue tulija naeratusega vastu ning vastasin rõõmsalt kõigile küsimustele. Tulen Eestist, mul läheb kõik suurepäraselt ja ma ei otsi midagi, vaid vaatan lihtsalt linnas ringi. Hotell on mul juba olemas, hommikul käisin kolmes nahatöökojas, nahktagid on ostetud ja kolm vaipa ootavad hotellis kodumaale saatmist. Suitsu ei tee ja raha ka ei ole, seetõttu ei ole mul plaanis ka sinu sugulase poest midagi osta. Seejärel patsutasin talle sõbralikult õlale ja ütlesin siiralt, et tal pole mingit mõtet mind jälitada ja minuga tegeleda. Surusin talle käe pihku, soovisin talle head päeva ja jätsin ta arusaamatu näoga tänavanurgale passima. See võte töötas alati 🙂
Õhtuti võib Fesis ohtlikuks minna
Istusime õhtul aussi ja ühe inglise paariga, keda aussi Sevillast Marokosse sõites laeva peal kohtas ning kellega juba hommikul juhuslikult samas kohas kohtusime, Thami restoranis peatänava ääres. Istusime siis seal ja rääksime juttu kui äkki tabasin ennast mõttelt, et ma pole juba mitu päeva ei töö, ei kooli või üldse igasuguste argiprobleemide peale mõelnud, mis harilikult elus ikka ette tulevad. Ikka on nii, et hommikul ärkad üles ja lähed linnapeale, kus iganes linnas sa ka juhtud olema. Haarad tee pealt, midagi hommikusöögiks ja kõnnid linnas ringi. Siis kui palavaks läheb ja lõuna kätte hakkab jõudma lähed kuhugi varju alla teed jooma või hotelli magama. Pärastlõunal tagasi linnaga tutvuma ning lähed koos linnas kohatud tuttavaga restorani või liitud mõne täiesti tundmatu, restoranis oma einet ootava seltskonnaga, kellest lahkud hiljem heade tuttavatena. Vahetad möödunud päeval kogunenud muljeid ning kuuled mida teised päeva jooksul näinud ja teinud, uurid kaardilt kohti, kus keegi käis ja kuidas sinna minna, kuulad lugusid varasematest reisidest ja erinevatest maailma paikadest. Väljas on mõnusalt soe, kuskilt kostab muusikat, inimesed tulevad ja lähevad. Pähe hakkavad tulema mõtted, et ehk peaks ikka pärast seda reisi varsti Sevillasse ka minema, mida kõik kiidavad ja siis Marrakechi ning Portosse ka muidugi. Istud restoranis, väljas on 30 kraadi sooja, kiigud tooli serval, rüüpad piparmünti täis tassist teed ja lased ajal lihtsalt voolata… Ja siis saad aru kui ohtlik selline mõtlemine on, sest sellest kõigest võib sõltuvusse jääda. Ja siis käidki seljakott seljas või kohver käes muudkui mööda maailma ringi. Ohtlik värk!
Araabia stiilis pidu
Siia lõppu veel paar videot Cafe Clockis toimunud araabia peost. Kvaliteet on kahjuks jube kehv, pilt jäi jube tume, aga heli on enam vähem kuulda. Parema ettekujutuse saamiseks on korralikku fantaaisat vaja, aga lisan lühikese kirjelduse ka: kaks meest istusid sohva peal ja mängisid trummi samal ajal kui teised koos publikuga poolkaares seisid ja üksteisel käest kinni hoides tantsisid. Väga meeleolukas oli igal juhul nagu folgi parematel kontserditel.
Araabia pidu @ Cafe Clock Fes teine lugu
Äraarvamismäng 2 voor: millega on tegu?
Homme Madridi just siis kui siin meeldima hakkas…
41 kommentaari
-
Marion
6. september 2010 kell 23:56 -
Maarja Lainevoog
7. september 2010 kell 00:04Väga mõnus lugemine, reisiisu tuleb jälle peale:)
-
Heidi
7. september 2010 kell 11:03Parim postitus! Congratz!
Ma pakun, et pildil on linnumaja või geko lõks :)))
Või lihtsalt aken -
Mihkel
7. september 2010 kell 11:50Oh seda nahaparkimise “lõhnu”…
Pakun, et see kast on kuidagi usuga seotud? Hoiavad seal midagi? -
Viljar
7. september 2010 kell 12:07Sul huvitavad juttu ja reisikireldused ja arvan,et fotol mingi lambi taoline asi. Tore,et sul koik seal ok.
-
vabahärra Tamm
7. september 2010 kell 13:15Kõlar, mis peaks paljasjalgseid palvusele kutsuma? Valged inimesed saavad sellest lärmist aru, et on aeg õhtuseks teeks ja sigariks, seniks kuni pärismaalased kompassiga Mekat otsivad.
-
Ove Kangur
7. september 2010 kell 14:40Päris õiget vastust, veel ei ole. Aga Heidi on kõige lähemale pakkunud ning Mihkli mõte, et se on usuga seaotud ona ka õige. Kes paneb esimesena kaks asja kokku… 🙂
-
pets
7. september 2010 kell 16:06aga on ju igavesti lahe kui saad muu elu mõneks ajaks unustada, siis on ikka hää reis
-
Indrek
8. september 2010 kell 21:30Hea lugu!
-
Anna ja Tanel
8. september 2010 kell 21:56Murdsime siin pead ja otsustasime, et kui kaks varianti kokku panna, saab:
1)usulõks
2)linnuusk
3)usuaken
4)gekousk
😀
Tervitused lollidemaalt! -
Andres
9. september 2010 kell 09:05Mulle igatahes hakkab juba tunduma,et siin pole tegu mitte blogikirjutajate ,vaid novellivõistlusega.Niivõrd hästi kirjutad,Ove!Jään ootama Sinu reisikirju purjekalt.
-
vabahärra Tamm
9. september 2010 kell 12:58Alles see oli kui väike Ove õppis komasid panema ja silpe veerima. Nüüd avastab juba maailma. Aeg lendab…ja Ove kaa.
-
Anne
9. september 2010 kell 14:49Äkki nad hoiavad seal lindu, kes peab lendu minnes mõne inimese hinge taevasse viima? Noh et kui keegi on minekul… Väga hea foto ja küsimus!
-
Heidi
10. september 2010 kell 20:036. postitus on siin: http://blog.gomaailm.ee/8-riiki-8-paevaga-viies-paev-maroko-jarelkaja
-
Mihkel
10. september 2010 kell 22:04Ove, rahulda minu tugev uudishimu – mis see on?
-
Annely
11. september 2010 kell 13:47Mõnus lugemine
-
Stella
11. september 2010 kell 14:32Ma pakun,et pildil on altari sarnane asi kust paistavad päiksekiired läbi.
-
sven-marten liaks
11. september 2010 kell 15:54lahe lugu
-
Heidi
14. september 2010 kell 10:19Mošee aken
-
gaal
14. september 2010 kell 14:21Pigem siis juba haaremi oma .)
-
Taavi
14. september 2010 kell 14:44Aga mis see siis on???
-
Ove Kangur
14. september 2010 kell 16:18Tegemist siis aknaga, mis on mõeldud naistele kodust välja vaatamiseks. Mõte siis selles, et naist ennast pole aknast vaatmise ajal näha. Haaremi akna eest võiks vist punkti ära anda küll gaalile ja pool punkti Heidile ka akna pakkumise eest 🙂
-
Männu
17. september 2010 kell 20:1822,000 on ju rohkem nagu (sise)staadion, mitte pühakoda. Aga sellise ühtse massi sees palvetada moslemina võib täitsa huvitav tunne olla küll. Peaaegu nagu laulupidu, ainult, et igal nädalal…
-
Kristi
18. september 2010 kell 00:12Kirjeldus nahatöökodades toimuvast on väga võluv ja informatiivne.
-
Ove Kangur
18. september 2010 kell 00:22@ Männu vot ei kujutanud ise ka seda päris ette, et mis seal täpselt toimub. Proovisin pärast netist midagi otsida, et kas leian selle kohta mingit infot. 22 000 võiks ju olla piisavalt suur, et seda vahel ka ära mainitakse. Aga wikipedia ütleb, et maailma suurim mošee mahutab tubli 4 000 000 inimest ja top kümne piir jääb napilt 100 000 alla. Nüüd selle 22 000 üle enam väga ei imesta. Link on siin http://en.wikipedia.org/wiki/Mosque
@ Kristi Tänud 🙂
-
Haldo-Rait Harro
18. september 2010 kell 03:14Loodan, et saad ümber maailma reisida!
-
Mihkel
18. september 2010 kell 17:19Aken? või nii…. piilumine on siis igati moes 🙂
-
Martin
18. september 2010 kell 19:48Siin piltidel võib näha reaalmajandust…
-
Martin
18. september 2010 kell 19:49Mis nendes kottides on?
-
Hanna
18. september 2010 kell 22:44🙂
-
Merka
19. september 2010 kell 21:47Naeratus päästab maailma 🙂
-
Rauno
20. september 2010 kell 00:09Päris hea melu seal peol
-
Laur
20. september 2010 kell 12:15Aga mis nad sealt kottidest ikkagi müüüvad?
-
Ove Kangur
20. september 2010 kell 12:59Mingid kuivatatud pählikd ja seemned, kreeka pähkleid oli päris palju ning siis veel igasugu juurikaid
-
Laura
20. september 2010 kell 13:17Ignoreerimise puhul on vajalikud päikeseprillid ja pidev edasiliikumine, siis on tulemus parem! 🙂
-
Siiri Kuus
16. jaanuar 2011 kell 14:44Naha parkimine on suht rõve tegevus, aga vähemalt pole see nahk kandjale mürgine siis 😀
-
Siiri Kuus
16. jaanuar 2011 kell 14:56Aitäh kasuliku vihje eest, et kuidas tüütajatest lahti saada 🙂
-
Siiri Kuus
16. jaanuar 2011 kell 14:58Aga lahe oleks ka seljakotirändurina elada. Kuigi.. Mingid tööotsad peaks ikka olema, sest päris ila rahata ka ära ei ela.
-
eeva teder
13. veebruar 2011 kell 22:09Ma ei saanudki aru, kus kohas sa reisisid…esimeses lauses mainisid Istanbuli ja hiljem ei olnud ükski koha nimi mulle tuttav, kahtlustan, et ma ei lugenud teksti deatilidele väga tähelepanu pöörates, aga tahe reisida, tekkis päriskindlasti. Istanbul sealjuures tundub eriliselt ahvatlev!
-
Reemet Ruuben
24. mai 2011 kell 22:28See nahaparkimise aroom võis ikka päris jäle olla :S
-
Reemet Ruuben
24. mai 2011 kell 22:29See tüütajatest lahtisaamine oli sul küll hästi välja mõeldud 🙂
Lisa kommentaar
No see oli väga vahva informatiivne lugemine. Ma esialgu oleks pakkunud, et pildil on mingi kahtlane II korruse pissuaar… aga no ei ole võimalik…