Go Reisiajakiri 47 – Aprill 2014

Meresõidu võlu

Merd võib sõita mitut moodi. Kui mõtleme merematkadele, siis räägime ikka kõige romantilisemast meresõiduviisist – purjetamisest. Inimesed jõuavad purjede alla erinevat teed mööda. Kes lapsepõlve poolsunduslike treeningtundide kaudu, kes tuttavate meresõprade juhuslike kutsete teel. Põhjusedki on erinevad. Kes looduse möllu nautima, kes eksootilisi saari avastama, kes suurt kala püüdma.

Merel on seadusi ja püsiväärtusi, mis kestavad aegade algusest kuni Arktika ja Antarktika jääkilbi sulamiseni ja kauemgi veel. Aga on ka asju, mis aja jooksul muutuvad. Merel navigeerimine on läinud tänu satelliitsidele ja tehnika arengule märksa lihtsamaks, paberkaardid on minevik. Elu laevas on läinud palju mugavamaks – elektrivintsid tõstavad purjeid, automaatpiloodid juhivad purjekaid, kohvi- ja jäämasinad pole enam haruldased ka väikestes lõbusõidulaevades.

Muutusi on viimasel ajal ka Eesti mereelus.

Enim on mulle, võib-olla enda vanusest tingituna, huvi hakanud pakkuma need, kes avastavad purjetamise võlu alles küpsemas eas. Need, kel enne pole olnud aega rahulikult ringi vaadata, tahavad nüüd mõtlikumat sissevaadet iseendasse. Tean mitmeid, kes enne kihutanud kaatrite, skuutrite ja mootorsaanidega, aga äkitsi leidnud, et ei pea kihutama, võib lihtsalt mõnusalt kulgeda. Kui tuua vaid mõned silmapaistvamad näited, siis kinnisvaraärimees Olav Miili on ära võlunud vanad puitlaevad, transiidiäris tegutsev ja mitme kiire kaatri omanik Heiti Hääl õpib tundma katamaraanide hingeelu, ehitaja Aivar Tuulberg on vaimustunud avamere võistluspurjetamisest. Eestis on viimastel aastatel tekkinud mitmeid laevandusega seotud aktiivseid keskusi, kus propageeritakse ja õpetatakse merelist eluviisi: Tartu lodjakoda, Haapsalu Vikan, Saaremaa uisumeistrid, Tallinna jahtklubi ja veel mitmed teised. Eesti Jahtklubide Liit on leidmas uut hingamist ja mõtleb pika perspektiiviga arendustegevuse peale.

Võime üsna kindlad olla, et ühel päeval jõuame taas ehitada oma Tormilinnud ja Hiomad. Peaasi, et oleks romantilist sädet, mis mereseikluse käivitaks.

Kaks aastat tagasi, kui purjetamas olime, kinkis ristiisa Mart mu väikesele pojale esimese piraadiraamatu. Sellest ajast on palju vett merre voolanud, aga üks seikluslik ja romantiline seeme on vilja kandnud. Merele ei pea poissi meelitama, sinna minnakse himuga.

Tiit Pruuli
Kariibi merel

Selles numbris

• RAAMATUTUTVUSTUS
• Paralleelmaailmad ehk kuidas sündis raamat „Islandile”
• MÄLESTUSED RAPIIRILT
• JEEMEN - kohanenud ajatus
• PORTUGALI POPURRII: ajaloo vältimatuse ja kunstide linnad
• Seal, kus lõpeb asfalt ehk Tenerife edasijõudnutele
• Eesti kunstnike jalgsimatkad Euroopas
• Lastega mööda Eestimaad: Põnevat Põlva põhjast
• Varanasi kirjad 2. Raga Rageshri ja matsiplika
• Kõigest kurrutus maakoores
• Raamidest väljas. PEETER VAREP (03.05.1914-16.03.1984)
• Go Reisiajakiri küsib: Kus on parimad JAHTSADAMAD?
• Näitlejad lähevad Hoppetiga merele
• Vana rendijahiga Kosi saarestikus
• KAPHOORNERID OMAVAHEL
• SOOLOPURJETAMISEST BISKAIAL
• MINI TRANSAT karm proovilepanek ookeanil
• Go Reisiajakiri 47 – Aprill 2014