Kohtumine seaga

Lumi sadas maha tekkis vajadus minna suusatama. Marsruudiks sai valitud juba küll rattaga ja ka jalgsi läbitud Ohepalu matkarada. Alustasin Tõreskalt ja liikusin alla Tapa suunas. Ilm oli ideaalne – kerge miinus, tuult polnud ning lumi oli täiesti puuder veel. Rajal praktiliselt eelnevaid jälgi polnud. 5 tunnise matka kõrghetkeks kujuned kohtumine metsloomaga. Nimelt ilmus teele hetkel kui ma ümbrust nautisin, umbes 100 meetri kaugusele parajalt pirakas metssiga. Mind ta kohe ei märganud vaid tegeles oma asjadega. Üritasin võimalikult looduse moodi välja näha ja samal ajal ka pilti teha elukast. Kui siga jõudis minust nii 50 meetri kaugusele otsustasin endast märku anda, et loom liigselt ei ehmuks ja suures paanikas mulle kallale ei tuleks. Minu röögatuse peale jäi põss seisma ja üritas ka võimalikult looduse moodi välja näha. Saades aru, et mind nii ikka ei peta, põgenes metsa. Edasi liikudes oli näha jälgedest, et oli suht kõvasti tuuseldanud. Rohkem loomast midagi kuulda ei olnud aga pildi sain kätte.