Ebola – keda see puudutab?

Ebola viiruse kiire levik Aafrika riikides on terviseorganisatsioonid üle maailma valveseisangusse pannud ning tekitab ka reisijates palju segadust ja hirmu. Kuidas viirus levib, kes on ohustatud ning kuidas seda vältida, selgitab Terviseameti peaspetsialist Jelena Rjabinina.

Isegi kui te elate nakkuspiirkonnas või olete sinna reisinud, on Ebola viirusega nakatumise oht väike. Siiski on oluline teada, kuidas viirus levib ning mil viisil seda vältida.

Viirus levib nakatunud (elus või surnud) inimeste vere või muude kehavedelike (nt sülg, uriin, eritised, sperma, väljaheited, rinnapiim) ja elundite kaudu.

Ei ole leitud tõendeid viiruse levimise kohta õhu või sääskede kaudu.

Viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei näi olevat haiged. Ei nakatuta ka raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.

Inimesed võivad nakatuda ka otsesel kokkupuutel elus või surnud metsloomade (nt ahvid, metsas elunevad antiloobid, nahkhiired) vere või muude kehavedelike või elunditega.

Inkubatsiooniaeg on 2–21 päeva pärast nakatumist. Enamikul haigestunutest ilmnevad sümptomid ühe nädala jooksul pärast nakatumist.

Viirust saab hävitada seebi, pleegitamise, päikesevalguse või kuivatamise abil. Viiruse hävitab ka viirusega saastunud rõivaste masinpesu. Päikese käes olevatel või kuivanud pindadel püsib viirus elujõulisena vaid lühikest aega. Katsed on näidanud, et madalamatel temperatuuridel püsib viirus elus pikemalt.

Viirushaiguse vastu ei ole litsentsitud vaktsiini ega spetsiifilist ravi.

Ebola tavalised sümptomid on palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu, oksendamine, kõhulahtisus, seejärel lisanduvad lööve ning maksa ja neerude talitlushäired. Mõnel patsiendil esineb ka tugev sisemine ja välimine verejooks ning mitme elundi puudulikkus.

Praegu esineb Ebola viiruse puhang Guineas, Libeerias, Sierra Leones ja Nigeerias.

Nakkuspiirkonna riikidesse reisimise korral peaks olema võimalik nakatumisohtu välistada järgmiste ennetusmeetmete abil:

• Vältida otsest kontakti tõenäoliselt nakatunud patsiendi või surnukeha vere või kehavedelikega ning võibolla nakatunud esemetega; vältida kontakti elus või surnud metsloomadega ning loobuda selliste loomade liha söömisest;

• Vältida kaitsmata seksuaalvahekorda;

• Vältida kohti, kus võivad elada nahkhiired, nt koopad, üksikud varjualused või kaevandamispaigad;

• Pesta seebi või antiseptikuga korrapäraselt käsi.

Tuleks meeles pidada, et nakatumisoht on suurem tervishoiuasutustes. Seetõttu on mõistlik teha kohalike ärikontaktide, sõprade või sugulaste abil kindlaks, millised on külastatavas riigis vastavad tervishoiuvõimalused. Samuti peaks soetama sellise reisikindlustuse, mis hõlmaks meditsiinilist evakueerimist haiguse või õnnetuse korral, et vähendada ohtu nakatuda kohalikes tervishoiuasutustes.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) hindab viiruse leviku võimalust Euroopasse madalaks, ehkki üksikjuhtumid on võimalikud, arvestades peiteperioodi pikkust (kuni 21 päeva). Hetkeseisuga ei ole andmeid registreeritud sissetoodud haigusjuhtude kohta EL-i riikides. Haiged või haiguskahtlased meedikud on toodud kodumaale täiendavaks uurimiseks ja raviks.  

Selles numbris

• RAAMATUTUTVUSTUS
• Ebola – keda see puudutab?
• NARRI MÜTSI, mitte mütsi meest!
• Ainult omnivoorid jäävad ellu
• AUTOMATK külalislahkesse Kõrgõzstani
• Maailmalõpupurjekas Lennuk eesti kunstis
• Harju Matkaklubi
• Varanasi kirjad 5. Võõras
• Lastega mööda Eestimaad
• Kogu tõde PALMIDEST
• KONTROLLAEG
• LEMBEH – allveefotode paradiis
• India raidkirjade jälil
• Ida-Virumaa kristlased
• Kas paberil ilmuvat reisiajakirja on internetiajastul veel vaja?
• OBER-SALZBERG — Kolmanda Reichi Keila-Joa
• Teekond läbi Eesti 400 aastat tagasi
• ANDRES KOLLISTI rännakud
• Uudistooted
• Kroonika
• Juhtkiri
• GO REISIAJAKIRJAL ON JUUBEL! Vaata siit lähemalt, mida juubeli puhul ette võtame
• GO Reisiajakiri 50