Mida oodata Montenegrost?
Ühena Endistest Sõbralikest Sotsialistlikest Riikidest mõjub Montenegro meile natuke tuttavlikuna. Sarnaselt Bulgaariaga võib seal kaheksakümnendate hõngu aimata, aga seda peab hoolega otsima. Bulgaariast on Montenegro peenem ja väljapeetum ning märkimisväärselt kallim, aga siiski mitte nii kallis kui naaberriik Horvaatia – seega kokkuvõttes mõnusalt kodune ja taskukohane.
Montenegro looduse ilu ülistatakse internetis lehekülgede kaupa, samuti leiab infot riigi pikast ja keerulisest ajaloost. Vähem on reaalseid reisikogemusi ja soovitusi. Et saaksid ülevaate, mida tegelikult Montenegrost oodata ja mida mitte, loeme üles selle plussid ja miinused puhkuseplaanija seisukohast. Alustame sellest, mida võib käsitleda miinustena.
Mõned asjad, mis meile natuke vähem meeldivad
Nagu kõigis Vahemere riikides nii on ka Montenegros juuli ja august üsna ülerahvastatud. Suur osa selle külastajatest on pärit teistest Balkani maadest, kel merepiiri pole, ning paljud Venemaalt ja Ukrainast. Vene keelt kuuleb palju ning montenegrolased saavad sellest ka ootamatult hästi aru. Lääne-Eurooplasi kohtab vähem, kuid nende arv on pidevalt tõusuteel – Balkani maad on üks kiiremini kasvava populaarsusega turismisihkohti Euroopas.
Kuna Montenegro rannad ei ole väga suured, võib ülerahvastatus tähendada küünarnukitunnet ka mere ääres, eriti avalikes linnarandades. Samuti tähendab see, et päevitustoolide eest küsitakse üsna kõrget hinda – arvestage vähemalt 8 eurot, vanalinnale lähemal või esimeses reas ka 15 eurot komplekti kohta, ülal pildil olevas Mogren Beachis otse mere ääres suisa 20 €.
Kui jätta välja UNESCO kaitse all olev Kotor, barokne Perast ning lihtsalt šarmantne Budva, ei ole arhitektuurihuvilisel seal kuigi palju uudistada. Hooned ja ka hotellid on üsna vähese kujutlusvõimega disainitud või sotsialismiaegsed, ehkki enamik neist heas korras ja praktilised. Üsna tavalist Budva elupiirkonna linnapilti näed siin ülal. Hotellide seas leidub siiski ka uusi ning väga heal tasemel majutuskohti, näiteks ülimalt stiilne mereäärne Palma ning luksuslik Avala.
Autojuhtimiskultuur on Vahemere maadele omaselt kirglik ehk oodata tuleb ootamatut. Kes on harjunud samasuguste tunnetega Tallinna kesklinnas liiklema, saab rendiautoga kenasti hakkama, aga muul juhul võib märkimisväärselt närvirakke kuluda. Suured teed rannikul ja linnade vahel on heas korras, aga mägedesse sõites tuleb arvestada, et kilomeetrite läbimine võtab oodatust kauem aega.
Montenegrost ei leia väga palju peredele suunatud hotelle (mõne erandiga, head on näiteks Slovenska Plaza ja Tara Sentido). Peale kahe veepargi napib ka muud meelelahutust. Kui lapsed on väikesed või lihtsalt pole harjunud vanematega käima, võib neil igav hakata. Hilisteismelisi ja noori köidavad ilmselt Budva promenaadi valju muusikaga meelelahutuskohad ja odavat brändikaupa pakkuvad putkad, aga lastel pole sealgi miskit teha.
Vanalinnad aga on ilma mingi kahtluseta romantilised (ülemisel pildil Budva). Need on täis mõnusaid kohvikuid ja baare,samuti leidub häid restorane rannapromenaadidel, kus on ka mõnus jalutada. Nii et paaridele on Montenegro suurepärane sihtkoht.
Kõik see, mida Montenegro juures armastame
Montenegro rannajoon on ilma mingi küsimuseta üks kaunimaid kogu maailmas. Tahes-tahtmata tekib tunne, et oled astunud otse maali või fototapeedi sisse – vaated on nii täiuslikud. Vesi on jäiselt sinine, lahed kuldkollase liivaga ja majad vee ääres lumivalged, sellele kõigele pakuvad kontrasti tumedalt kõrguvad mäed. Muide, mida kõrgemale lähete, seda ägedamaks vaated muutuvad, nii et kui Kotori sattute, võtke linna kohale kindlusesse viivad 1320 trepiastet kindlasti ette.
Kohalikud on väga toredad ja sõbralikud. Vanematele reisijatele lisab kindlust, et vene keelest saadakse hästi aru, aga nooremad montenegrolased suhtlevad pigem inglise keeles. Vanusepiir kahe keele oskamise vahel läheb nagu meilgi umbes 30 eluaasta juurest. Menüüd on sageli olemas kahes keeles, Budva promenaadilt Jadrani restoranist leiad isegi eestikeelse menüü.
Montenegrosse pakettreisiga minnes, aga ka omal käel ringi seigeldes on hea teada, et päevase teekonna kaugusele jääb mitu väga huvitavat ekskursioonisihtkohta koguni kolmes riigis. Külastada saab Mostari linna Bosnia ja Hertsegovinas, kuulsat Dubrovnikut Horvaatias ning Skadari järve ja linna Albaanias. Ühe reisiga näha nelja üdini erisugust riiki – pole paha!
Kõik, kes armastavad mereande, tunnevad end Montenegros nagu paradiisis. Restoranides pakutakse tohutut valikut värsket kala ja muid meresaadusi, kalurid müüvad neid teatud aegadel isegi otse promenaadil (ülemisel pildil). Kala osatakse ka hästi valmistada. Mööda mere äärt sõites panete kindlasti tähele korrapäraselt vees hõljuvaid punaseid ja oranže plastkanistreid. Need märgivad kohti, kus kasvatatakse rannakarpe. Suuuuur kausitäis karpe ja klaas veini maksab Kotori vanalinnas tüüpiliselt 10 euro ja viib keele alla. Teenindus on üldiselt korralik ning kelnerid oskavad toidu valikul ka nõu anda.
Montenegrolased ei joo punast, vaid musta veini – crno vino, ütlevad nad selle kohta. Kohalik viinamarjasort Vranac tundub olevat üks üldisi lemmikuid, see on ka Balkani maade populaarseim viinamari. Täidlase ja sametiselt küpse maitse armastajatel soovitame proovida, see on odav ning saadaval igas poes ja restoranis. Tüüpilisim valge vein on Serbias ja Montenegros endeemsest Krstači viinamarjast.
Üldine elu-olu on Montenegros pigem odavamapoolne, vähemalt meie hindadega võrreldes. Aga usutavasti tõusevad hinnad kiiresti, kuna turistide vool suureneb aasta-aastalt, jõukate lääneeurooplaste arv nende seas. Erinevalt naaberriikidest kehtib Montenegros euro, mistõttu on meil seal eriti mugav arveldada. Enamikus kohtades saab maksta kaardiga, sularahaautomaate leiab samuti mõistliku sagedusega.
Mida aeg edasi, seda läänelikumaks Montenegro muutub. Eriti hea näide uuenduslikkusest on ülipeen Port of Montenegro Tivatis, kus silduvad šeikide jahid, üks pikem kui teine. Seal on tehtud ka allolev restoranipilt. Nii et parem tee see reis kohe ära, enne kui Montenegro liiga popiks ja kalliks muutub.
____________________
Fotod: Anu Vane, Go Travel
1 kommentaar
-
Meie aasta reisid 2017 • Go Traveli reisikirjad: Reisiblogi
19. detsember 2017 kell 13:07
[…] lisaks proovisin sel aastal ära kaks Eesti rahva pakettreisilemmikut – Bulgaaria ja Montenegro. Ma ju pean enda kaupa tundma Mida neist arvasin, loe eespool riigi nimel […]