Varustus
Kui Scott ja Amunsen enam kui saja aasta eest võistlesid, kumb esimesena lõunapoolusele jõuab, siis oli üheks olulisemaks küsimuseks, kui palju, millist varustust ja kuidas suudavad nad kaasa vedada. Scott võttis kaasa teaduse viimase sõna – mootorkelgud ning lootis varustust vedada ka ponide abil. Norralased tegid panuse traditsioonilistele koertele, millest nõrgemaid hakkasid teel järjest tapma ja teistele koertele söögiks anda (et ei peaks koeratoidukilogramme kaasa tassima).
Mõlemad ekspeditsioonimeeskonnad ehitasid teele ka toidudepood, mida pooluseründamisel kasutada. Varustust – toitu, riideid, teadusaparatuuri, relvi jm oli tonnide viisi.
Me teame, et Scotti ponid ja mootorsaanid ei pidanud karmidele tingimustele vastu, loodetud toiduvarud ei saabunud kokkulepitud kohta ja nõrgad mehed surid märtsis 1912 vaid 18 km enne toidulao juurde jõudmist. Neil tuli kõike edasi vedada inimjõul – asi, mida Amundsen absurdseks pidas ja igal juhul vältida püüdis. Asjade lahti ja kokkupakkimine võttis Scottil palju aega ja energiat. Päevas liiguti kuni 9 tundi ja ponide kiirus oli keksmiselt 20 km päevas. Amundsen liikus koertega topeltkiirusel. Kõige aeglasemaid ponisid kutsus Scotti meeskond muide Balti laevastikuks „The Baltic Fleet“! Selle all mõeldi Vene imperaatorlikku sõjalaevastikku, kellel kulus Vene-Jaapani sõja päevil (1904-5) Peterburist Kaug-Itta sõiduks seitse kuud.
Amundsen oli kõik detailideni läbi mõelnud. Kogu laager saadi üles, koerad toidetud ja söök valmis vähem kui tunniga. Seda rutiini oli lihvitud peensusteni. Koeri oli üle 80, need vedasid nii inimesi kui kotte. Päevas sõideti keskmiselt kuus tundi, et jõudu säästa ja korralikult välja puhata.
Seega – varustus on rasketes oludes üliolulise tähtsusega.
Mida me kaasa võtame?
Scotti meeskond kasutas Soome saamide tehtud põhjapõdranahast saapaid. Meile piisab soojadest kummikutest, millega kummipaadist läbi vee kaldale kahlata ja suvises märjas lumes matkata.
Soe polaarjope antakse sel korral laeva poolt, seda ei pea ise kaasa tassima. Aga asju, mida kohvrisse pakkida, on ikkagi päris palju. Olulisem valik: meriinovillast pikk pesu (puuvillane pesu imab niiskust), mitu paari sooje sokke, tuule- ja veekindlad püksid, kaks paari sooje kindaid, soe müts, fliis, päikeseprillid (eelkõige lumepimeduse vastu) ja -kreem, huulte kreem tuule kaitseks, binokkel lindude ja vaalade vaatamiseks, ujumisriided suviseks supluseks Antarktika vetes, väike seljakott matkadeks, fotovarustus koos piisaval hulgal varuakudega (külmas tühjenevad akud kiiresti).
Ja kuna on jõuluaeg, siis muidugi võtame kodust kaasa ka natuke kodust toitu, omaaegse pemmikani asemel siiski hapukapsaid, paar versivorstirõngast ja natuke piparkooke.
Toidu valmistamiseks kasutas Roald Amundsen oma ekspeditsioonidel rootslaste poolt 19. sajandi lõpus välja mõeldud Primus-pliite. Ühe sellise pliidi pilt on ära toodud ja ülipõnevas raamatus „Race to the End. Scott, Amundsen and the South Pole“. Ei saa jätta uhkusega märkimata, et ka meie köögis paikneb üks üsna sarnane, täiesti töötav eksemplar. Sellist kasutasid oma polaarekspeditsioonidel ka Nansen, Byrd ja teised kangelased. Meie oma reisile seda siiski kaasa ei paki, las laevaköök teeb oma tööd, teeme koduaias kannu kuuma teed ja tajutav aegade side on selle väikese liigutusega loodud. Primus on nii nutikas pliit, et gallonist (4 l) petrooleumist piisas Amundsenil ka kõige järsemates tingimustes, et nädal aega neljale mehele päevas kolm korda toitu valmistada. Suvel jagus sellest isegi kümneks päevaks.
Nii Scott kui Amundres kasutasid ööbimiseks põhjapõdranahast magamiskotte, mis olid tõesti soojad. Nende ainuke viga oli see, et kui nad märjaks said, muutusid nad väga raskeks. Teiseks hakkasid külmunud magamiskotid öösel sulama ja siis oli kotis niiske või isegi märg. Tänapäeval kasutatakse Antarktikas ööbimiseks kaasaegseid termomatte ja ülikergeid magamiskotte.
Üks oluline atribuut on Antarktika tuule käes veel – näomask. Siinsel fotol on geoloog Horacia Diazi mask 1950ndatest (pilt tehtud läinud aastal Ushuaia meremuuseumis), teisel pildil oleme oma maskidega meie.
Tiit Pruuli
2019. Antarktika reis koos Andres Tarandiga juba müügil!
LISAINFO JA BRONEERIMINE -> VAJUTA SIIA
Polaaraladest on pikemalt räägitud ka meie GO Reisiajakirja numbrites SIIN ja SIIN
LOE KÕIKI ANTARKTIKA LIVE-BLOGI LUGUSID »
- Antarktika
- Antarktika reis
- elamusreis
- go travel
- matkavarustus
- perega Antarktikas
- reisibüroo
- rühmareis
- seiklusreisid
