Laevaga jäämägede vahel
Jaanus Hannes on Antarktika jäämägede vahel suure teraslaevaga seilanud juba üle viie aasta. Vanemtüürimehena töötav Hannes kirjeldab, milline näeb välja tänapäevane moodne ekspeditsioonilaev, ning annab väärt nõuandeid, kuidas jalg Valgele Mandrile panna ja kurikuulsat Drake'i väina kogeda.
Kui kunagi olid laevad puust ja mehed terasest, siis tänapäeval on ka laevad terasest. Teekonnal polaarjoonte taha jäistesse veeoludesse on viimane omadus laeval eriti oluline, mida tõestab ilmekalt ka 20. sajandi alguses Sir Ernest Shackletoni kangelaslik pääsemine Elevandisaarelt pärast seda, kui ta puidust Endurance Weddelli meres jäässe kinni jäi, purunes ja uppus. Pärast kuudepikkuseid läbielamisi õnnestus temal ja ta meeskonnal napilt pääseda, kuid selge on see, et tänaseks on raudlaevad jäämägede vallutused üle võtnud.
Moodsad ekspeditsioonilaevad pakuvad aga polaarhuvilistele reisijatele rohkemat kui vaid terasest kere. Laev peab olema mugav ja pakkuma pikkadeks merepäevadeks piisavalt ajaveetmisvõimalusi. Turvalisuse tagamiseks on laevad varustatud tänapäevase tehnoloogiaga, mis oma ressursse ka täielikult kasutavad ning oma pardalolekut igati õigustavad. Kõige selle juures pole aga ära unustatud ka vanemaid navigatsioonivõtteid, mida kasutati enne, kui GPS-i ja asukohamääramise vahele tõmmati võrdusmärk. Viimase vajalikkus tuleneb sellest, et polaaralad on enamasti kehvalt või täielikult mõõdistamata, satelliitlevi kohati olematu ja asukohad merekaartidel tänapäevastelt süsteemidelt võetult vahel miilide jagu nihkes.
Polaarelamust otsima
See vajab rohkem teadmisi ja kogemust kui igapäevane meresõit massiliselt kasutatavatel laevateedel. Teadmised, kus asuvad suurimad pingviinikolooniad, kuidas maabumiskohale võimalikult lähedale pääseda, vaaladega kokkupõrkeid vältida, samas neid võimalikult lähedalt vaadeldes, on need, mis annavad reisijale selle polaarelamuse, mida ta otsima tuleb.
Ühe sellise laeva peal on mul olnud võimalus ka juba üle viie aasta töötada. Laev ise on algselt ehitatud 1970ndate keskel Hollandi mereväe hüdrograafialaevana. Sellel positsioonil teenis laev uue millenniumi esimese kümnendi keskpaigani nime HMS Tydeman all, kuni selle ostis Oceanwide Expeditions. Aastatel 2007–2009 teostati laeval ulatuslikud ümberehitustööd, millega muudeti alus sobivaks polaarekspeditsioonideks ning nimetati Hollandi kartograafi järgi ümber MV Planciuseks.
Ranged piirangud laevale
Kui Kariibi ja Vahemerd seilavad alused muutuvad aina suuremaks ning välimus meenutab üha rohkem ulmefilmidest tuttavaid galaktikatevahelisi reise tegevaid kosmoselaevu, siis polaarregioonides on ranged piirangud, millise laevaga võib sinna üldse minna ning kui palju inimesi võib korraga maabuda, mistõttu on need laevad ka oma suuruselt oluliselt väiksemad. Klassikalise disainiga Plancius on oma 116 reisijaga just optimaalne − piisavalt väike, et tekitada sõbralikku, intiimsemat õhkkonda, ning piisavalt suur, et Drake’i väina ebamugavusi maandada. Viimasele aitab kaasa ka see, et laev on ehitatud spetsiaalselt ookeanisõitudeks. Teistest omasugustest eristub Plancius diiselelektrilise jõuajami ja kuuelabalise propelleri poolest. See muudab laeva oluliselt vaiksemaks ja vibratsioonivabamaks, mis on eluslooduse jälgimisel suureks eeliseks.
Spetsiaalne varustus maaleminekuks
Tänu ümberehitusele on Plancius seest mugav ja tänapäevane, suur vaatlussalong viiendal tekil vööris pakub head panoraamvaadet nii ette kui ka mõlemale poole külgedele, raamatukogust leiab loengute vahele erinevat lugemist pikkadel merepäevadel ning laeva baarist saab nii kergemat kui ka kangemat kosutust vastavalt eelistusele.
Kuigi laev võib olla turvaline ja mugav, siis polaarreisid on mõeldud selleks, et veeta võimalikul palju aega maal. Kuna Antarktika pingviinikolooniates puuduvad sadamad, kuhu laevad silduda saaks, on maabumiseks pidevas valmiduses 11 Zodiac-kummipaati. Selleks on vajalik kaasa võtta ka veekindlad riided, et tuulisema ja niiskema ilmaga külm sisse ei poeks, kummisaapad saab laevalt laenutada. Viimased on vajalikud, et kuiva jalaga paadilt maale pääseks
Tekst ja fotod: Jaanus Hannes
Selles numbris
- Maailmavallutus paberil
- Telefon reisikaamerana
- Maris ja Tiit Pruuli reisitoidud: Antarktika
- Laevaga jäämägede vahel
- Suur unistaja Sulev Roosma
- Tähtkuju nimega Fuji mägi
- Sinna, kus seljakotis on seep ja palveraamat
- Rongiga Vladivostokki
- Umbkeelne mees Kuubal
- AUROVILLE – utoopialinnake Indias
- GOA – värvikirev, hooliv ja elurõõmus
- PAKISTANIS - teekond hirmust armastuseni
- Aasta matkaja Heini Räämet
- Ookeanipurjetajad Viljar ja Britt Tulit
- Kuidas valida mäesuusaprille?
- KROONIKA
