Bellingshausen markidel, ümbrikel ja postkaartidel

Polaarteema, Antarktika eriti, on postmarkide ja ümbrike kogujate ehk filatelistide seas rahvusvaheliselt populaarne valdkond. On neid, kes kollektsioneerivad marke, mis räägivad polaaralade loodusest, on neid, kelle huvialaks on avastusretki meenutavad margid ja ümbrikud, on neid, kes korjavad polaarvetes seilavate laevade või seal paiknevate teadusjaamade templeid. Põnevaid materjale jagub paljudele.

Ka Saaremaa mehe Fabian Gottlieb von Bellingshauseni nime võime leida sadadel, kui mitte tuhandetel filatelistlikel ja filokartlikel esemetel. Esimesed postkaardid, mille peateemaks on admiral Bellingshausen, ilmusid Venemaal juba XX sajandi alguses ja neil kujutati Kroonlinnas asuvat Bellingshauseni mälestussammast.

Monument „meie polaarseilajale, admiral F. F. Bellingshausenile austajatelt ja kaasteenistujatelt” püstitati Kroonlinna Jekaterina parki 1870. aastal, kuju avati pidulikult 11. septembril. Autoriks oli skulptor Ivan Schreder (1835–1908), kes vormis kuju perekonna käsutuses olnud Fabian Bellingshauseni ainukese litoportree põhjal. Sama autor on teinud ka Peterburis Neeva jõe kaldal seisva Vene esimese ümbermaailmapurjetaja, Eestist pärit Adam Johann von Krusensterni monumendi, samuti admiralide Nahhimovi ja Kornilovi mälestussambad Sevastoopolis Krimmis, Peeter I ja Nikolai II omad Petroskois Karjalas, aga ka maadeavastaja Prževalski ja luuletaja Puškini kujud Peterburis.

Ka nõukogude ajal anti välja paar Bellingshauseni portreega postkaarti, ekspeditsioonile pühendatud marke, üks tervikasi (postkaart, millele juba mark peale trükitud).

Venemaa esimese Antarktika-ekspeditsiooni teise laeva – Mirnõi – kapten Mihhail Lazarev (1788–1851) ei ole samuti jäänud tähelepanuta. Temagi auks on välja antud postkaarte, trükitud ümbrik, tema portreed on kujutatud markidel.

Ilmselt viimane postkaart, kus kujutatud Bellingshauseni monumenti, ilmus Kroonlinna 300. aastapäeva puhul 2004. aastal.

Fabian Gottlieb von Bellingshauseni portreega marke on minu teada välja antud N. Liidus, Venemaal, Eestis, Ungaris, Mongoolias, Briti meretagusel alal Lõuna- Georgias, Okeaanias asuvatel Kiribatil ja Gilberil ning Aafrikas paiknevas Tšaadis.

Bellingshauseni nimi on ümbrikel eelkõige tänu sellele, et Antarktika poolsaare juures Kuningas George’i saarel kuulub Venemaale 1968. aastast saadik  Bellingshauseninimeline teadusjaam. Selles jaamas on töötanud eestlastest Enn Kreem (talvitumisel 1968–1970) ja Jaan Ojaste (1969–1971). Eri ümbrikel on kujutatud teadusjaama hooneid, Bellingshausenit (mõnikord koos Lazareviga), Antarktika kontuure, pingviine jms.

Olen püüdnud laiast maailmast kokku korjata ka Bellingshauseni jaama templeid kõigist tegutsemisaastatest. Mõni on siiski veel puudu…

Pilte antude tekstide juurde näed juba ajakirjast.

Tekst: Tiit Pruuli

Materjalid: autori kogu

Selles numbris

• Raamatuarvustus: KÕNNI. Üks samm korraga
• Milline on parim matkatoit?
• PRIIT TISLER: väljakutse juhtida polaarjaama
• Antarktika enne ja nüüd
• Jääajas eikellegimaal
• Bellingshausen – Antarktise avastaja
• Polaarkogukonnad meil ja mujal
• Kolm talve Antarktises
• Õppe-eksperiment "Krusensternil"
• Bellingshausen markidel, ümbrikel ja postkaartidel
• Vaateid turismilaevalt Antarktika poolsaarele
• JONNE KOTTA – merebioloogina Antarktikas
• Antarktika prantsuse moodi
• Mrs. Captain MAIE SÕER
• Meie Jongert, merede Rolls Royce
• Ekspeditsioon Antarktika 200
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA
• Go Reisiajakiri 78 – Juuni 2019