Kuidas troopikas terveks jääda?

Maailmarändur Edith Soosaar valmistas ennast ette pikemaks Aasia reisiks ning pani kirja kogemused ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiguste arsti dr Anu Milli soovitused, mida tasub eksootilises riigis haigestumise vältimiseks ära teha.

Temperatuuri ja päikesega seotud riskid

• Taasta väljahigistatud vedelik ja soolad – kuumas kliimas (eriti kõrbes) on raske aduda, kui suur on vedeliku ja soolade kadu. Kuldreegel, mida järgida: kui sa ei pea tualetis käima vähemalt kahe tunni tagant, siis ei ole sa joonud piisavalt vedelikku.

• Ole varjus – planeeri aktiivsem ringiliikumine varasesse hommikusse või õhtusse.

• Õiged riided – pikad käised, kerged materjalid ja avarad lõiked kaitsevad päikese eest, kuid võimaldavad mugavalt liikuda.

• Pikad ujumisriided – lihtne on unustada, et UV-kiirgus ulatub ka vette. Võta õppust surfaritest, kes kasutavad pikkade käiste ja säärtega ujumisriideid (erinevad neopreenist sukeldumisülikonnast).

• Kanna laia äärega mütsi või kübarat.

• Korralikud UV-kaitsega päikeseprillid ja päikesekaitsekreem. Kasuta kvaliteetseid päikeseprille, ilma UV-kaitseta päikeseprillid teevad su silmadele kasu asemel hoopis kahju.

Söögi ja joogi turvalisus

• Ära neela kraanivett! Pudelivesi on parim variant. Kui sellist võimalust ei ole, siis kasuta ainult keedetud vett. Veendu, et pudel ei ole eelnevalt avatud. Eelista suuri pudeleid.

• Kui reisid koos lastega, kes võivad kergemini hambaid pestes vedelikku neelata, kasutage ka hammaste puhastamiseks pudeli- või keedetud vett.

• Pese ja koori oma puuviljad ise – kasutades pesemiseks turvalist vett.

• Kuumad toidud – tänavatoidud on toredad ning senikaua, kui need on värskelt valmistatud ja kuumalt serveeritud, on nende söömine mõistlikult turvaline.

• Ole ettevaatlik buffet-stiilis söögikohtadega, kus toit soojas seisab.

• Tükeldatud salatid ja puuviljad on riskantne toiduvalik, kuna neid ei ole eelnevalt kuumutatud.

• Ole jääga ettevaatlik – kuigi hotellid ja restoranid on hakanud kasutama jää tegemiseks filtreeritud vett (või vähemalt nii nad ütlevad), on võõras kohas ohutum jääd vältida. Jää ja jäätis on ohtlikud, sest paljud haigustekitajad ei hävine külmutamisega.

• Pese käsi tihti, põhjalikult ja seebiga, kindlasti enne sööki ja pärast tualeti kasutamist. Väldi toite, mida võetakse paljaste kätega – pähklid, leib, sai, kõikvõimalikud näksid.

Reisivaktsiinid ja tervisekäitumine

Paljusid haigusi saab õnneks vaktsineerimisega vältida. Malaaria vastu ei ole siiski vaktsiini, peab võtma tablette. Korrektselt peavad olema tehtud ka meil Eestis nõutavad vaktsiinid, suur oht on saada leetreid, kindlasti tuleb teha hooajaline gripivaktsiin. Palju haigusi saadakse lennujaamades.

Planeeri oma reisivaktsiinid paar kuud ette. Vaktsiinide efektiivsuse saavutamine võtab aega. Võib ka juhtuda, et õigeid vaktsiine tuleb tellida või arstijärjekord on pikk.

Terviseameti lehelt leiad vaktsineerimissoovitused riikide kaupa. Konkreetsed vaktsiinid sõltuvad ka sellest, kui pikk reis ning mis laadi tegevused on plaanis. Pikem külastus, vabatahtliku töö ja maapiirkonnad linnade asemel suurendavad riskitaset.

Esimene samm on korralikud reisivaktsiinid ja tervisekindlustus. Järgmise sammuna tuleb kohapeal järgida veel mõnesid reegleid:

• Ära mängi ahvidega! Pärdikud on armsad ja eksootilised. Kahjuks ahvid hammustavad. Isegi kui neil ei ole marutaudi, ei ole valus haav või veremürgitus toredad puhkuseelamused. Loomahammustused paranevad väga halvasti looma suus olevate bakterite tõttu, lisaks on tavaliselt tegemist sügavate, kinniste haavadega.

• Ära puuduta võõraid koeri! Marutaud on tõsine haigus ning nakkuse võib saada ka ilma hammustuseta, piisab ka lakkumisest.

• NB! Marutaud on 98% juhtudest surmav. Isegi kui sul õnnestub peale hammustada saamist haiglasse jõuda, võib juhtuda, et vajalikku vaktsiini kohapeal lihtsalt ei ole. Rääkimata sellest, et hammustusjärgne vaktsiiniprotseduur on äärmiselt ebameeldiv ning tulemus pole garanteeritud.

• Kui sul ei ole marutaudi vaktsiin tehtud, siis hoia eemale kõikidest ahvidest ja koertest. Isegi kui oled marutõve vastu vaktsineeritud, on loomahammustuse korral vaja teha veel kaks lisadoosi vaktsiini.

• Kasuta magades putukavõrku ja putukatõrjevahendeid ning väldi lahtiseid veeanumaid. Sääsed levitavad väga mitmeid haiguseid ja parasiite – malaaria, dengue palavik jne. Sulge sääsevõrk korralikult ning kontrolli, et selles poleks auke.

• Puhasta ja kata kõik haavad ning kontrolli neid regulaarselt

VAATA LISA SIIT.

Tekst: Edith Soosaar

Selles numbris

• Raamatuarvustus: Taassünd Lahetagusel
• Antarktika ekspeditsiooni kõne
• KROONLINN – eestlaste mereuks Antarktikasse
• Kuidas troopikas terveks jääda?
• Eesti Matkaliit 30
• Jalgrattaga Moseli veinikülades
• Merikilpkonna vabastamine
• Galápagose saarestikku avastamas
• Pealikuks saamine Tansaania moodi
• Kadunud kunsti otsimas – reisikiri Ameerikast
• Purkide tasandikku avastamas
• LAOS – aega on küllalt!
• Kopti kristlased ja Mokattami mäe liigutamine
• Kairo hästihoitud saladus
• Tagasihoidlik palveränd läbi Galicia
• Armeenia ja selle maa brändid
• Cusco ja Püha org
• Miks rändate üksinda mööda maailma?
• Andres Teiste – seljakott pakitud juba viiendast eluaastast
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA
• Go Reisiajakiri 79 – August 2019