Hoorni Neem

Hoorni neem leiti eurooplaste poolt üles 400 aastat tagasi. Palju õnne meile, kaphoorneritele eriti!

Mis see on, kus ta on ja miks ta oluline on?

See on Lõuna-Ameerika sümboolne lõunatipp (tegelik lõunatipp asub siiski Diego Ramirezi saartel), Drake’i väina põhjapiir, koht, kus saavad kokku Atlandi ja Vaikne ookean.

Siin on koos kõik meremeeste suured hirmud – tohutult kõrged lained, tugevad tuuled, võimsad hoovused ja triivivad jäämäed. Drake’i väina läbimine ja Hoorni neemest möödumine oli kuni Panama kanali avamiseni (1914) ümbermaailmareiside ja paljude kaubateede vältimatu osa. Nendes vetes puhkab sadu purjekaid.

Oma nime on ta saanud Hollandis asuva Hoorni linna järgi, sest sealt oli pärit Jacob Le Maire ja Willem Schouten, Hollandi Ida-India kompanii osanikud, kes selle neeme avastasid.

Alates maailma esimesest ümbermaailmareisist (1519–1522) sõitsid kõik laevad Atlandi ookeanist Vaiksesse ja vastupidi läbi Magalhãesi väina. Sir Francis Drake, briti meremees ja piraat, sõitis 1578 samuti Atlandi ookeanist läbi Magalhãesi väina Vaiksesse ookeani. Sattus aga seal kohe tormi kätte ja aeti selle poolt kaugele lõunasse, nii avastas ta Drake’i väina, aga seda ei võetud kasutusse, kuna arvati, et läbipääsu „seal all“ ei saa olla, sest kusagil seal asub suur lõunakontinent. Nii oli see kuni hollandlaste merereisini 1616, kes esmalt avastasid Le Maire’i väina, jätkasid reisi ja kirjutasid oma logiraamatusse: „29. jaanuaril nägime jälle maad, mis asus meist loodes, see oli maa, mis asus Magalhãesi väinast lõunas. See oli kõrgete lumega kaetud mägedega maa, mis lõppes terava kaljuga, mille me nimetasime Kap Horniks.“

Kuigi Antarktika ei jää siit enam kaugele (ca 650 km), avastati see alles 200 aastat hiljem.

Esimese Eesti purjekana sõitis 1854. aastal ümber Hoorni neeme Hiiumaal ehitatud parklaev Hioma (ehitatud 1848, pikkus 39 m).

Eesti lipu all läbiti Drake’i väin tõenäoliselt esmakordselt jahtlaeva Lennuk poolt 18. märtsil 2000. Enamik Lennuki meeskonna liikmeid kannab selle tähistamiseks paremas kõrvas kuldset kõrvarõngast.

Selles numbris

• Hoorni Neem
• Zika-viirus
• Saamid filmides ja raamatutes
• Helendav telk öös
• Noppeid konsulaarpõllult 2015
• Vaimude maja
• Saami käsitöö – elav rahvakunst
• Saami keelest ja haridusest Soomes
• Saami võitleja Niillas Somby
• Aili Keskitalo ja Saami parlament
• Rootsi saamid ja Eesti
• Struve geodeetiline kaar
• Kohtumisi Königsbergis
• Soome - tuhande järve maa
• Florida: minu pere ja loomapargid
• ALAR SIKK – metsaradade peaarhitekt
• Delhi – Ladakh – Markha org
• Kannibalism: kas isegi tänapäeval?
• Myanmari tulevik ja valimisvaatlused
• UUDISTOOTED
• KROONIKA
• GO Reisiajakiri 58 – Jaanuar 2016