Eesti naine maailma kõrgeima mäe tipus

Krisli Melesk on esimene Eesti naine, kes tõusnud maailma kõrgeima mäe tippu. Krisli jõudis tippu kell 9.00 Nepali aja järgi (6.55 Eesti aja järgi).

Kogu grupp, sealhulgas Krisli Melesk, kasutas tiputõusul lisahapnikku. Sel aastal on tipus käinud arvatavalt umbes 350 inimest. Teine eestlanna mäel, Katrin Merisalu, tõusis tipulaagrisse umbes 7900 meetri kõrgusel, kuid oli sunnitud koroona tõttu laskuma all teise laagrisse ja evakueeruma helikopteriga.

Maailma kõrgem mägi asub Nepali ja Tiibeti (Hiina Rahvavabariik) piiril ja selle ametlik kõrgus on koos lumekihiga 8848 meetrit, ilma 8844,43 meetrit.

19. sajandi alguses oldi veel arvamusel, et maailma kõrgeim mäestik on Andid ja kõrgeim tipp asub seal. Selle teadmise lükkas ümber brittide algatatud suur trigonomeetriline mõõdistamine (The Great Trigonometric Survey), mille eesmärk oli mõõdistada India subkontinent ja selle mäed. Kuna Nepal võõraid oma territooriumile ei lubatud, käis kõrgeimate mägede mõõdistamine suurelt kauguselt. Algse töönimega tipp „b“ ja hilisema nimega Tipp XV mõõdeti 1847. aastal umbes 200 kilomeetri kauguselt. Tipp usuti olevat kõrgeim ümbritsevaist, sh senini kõrgeimaks peetud Kangchenjunga mäest. India matemaatik Radhanath Sikdar identifitseeris 1852. aastal mäe kui kõrgeima. Korduvarvutused võtsid aega kuni 1856. aastani, mil Tipp XV kuulutati tõenäoliselt maailma kõrgeimaks, kõrgusega 29 002 jalga. Arvutused olid andnud kõrguseks 29 000 jalga, kuid nende taga seisnud Andrew Waugh lisas 2 jalga juurde, et ei tekiks arvamust, nagu 29 000 oleks umbkaudne ümardus. Siit ka ütlus, et Waugh on esimene inimene, kes on pannud kaks jalga Everesti tipule.

Kui India subkontinendi mõõdistuste käigus püüti säilitada algupäraseid mäenimesid, siis Tipp XV puhul ei olnud väidetavalt võimalik kohalikku nime tuvastada, kuna ei Nepali ega ka Tiibetisse võõramaalasi ei lastud. Waugh tegi ettepaneku nimetada mägi mõõdistuste juhi Sir Georg Everesti auks nimega Mount Everest. Everest ise oli alguses sellele vastu. Tal ei olnud avastusega isiklikult midagi pistmist ja ta arvas, et nime on hindi keeles halb kirjutada ning hääldada. Briti Kuninglik Geograafiaselts sellest ei hoolinud. Tänapäeval püütakse austusest asukoha vastu kasutada Tiibeti algupära nimeversiooni Qomolangma (Džomolungma) või Nepali algupära Sagarmāthā.

Esimesed inimesed mäetipus olid 1953. aasta 29. mail Tenzing Norgay ja Edmund Percival Hillary. Junko Tabei oli siis 8-aastane. Junko Tabeist sai esimene naisalpinist, kes Everesti tippu jõudis, tehes seda 16. mail 1975. Aastal 1978 tõestasid Reinhold Messner ja Peter Habeler, et tippu on võimalik tõusta ka ilma lisahapnikku kasutamata. Arvutuste järgi lisahapniku kasutamine 3 liitrit minutis teeb 8848 meetri kõrgusest tipust umbes 6500 kõrguse mäe, seda siis sissehingatava hapniku poolest.

Eestlasi on tipule tõusnud kolm: Alar Sikk (22.05.2003) Tiibetist Džomolungmale, olles siiani ainuke eestlane Džomolungma tipus, ning Tanel Tuuleveski (16.05.2011) ja Andras Kaasik (16.05.2011) Nepalist Sagarmāthā’le. Üks eesti naine võttis 2016. aastal ette Everesti tee samuti Nepali poolelt, aga kahjuks see ei õnnestunud.

2020. aasta 28. mai seisuga oli mäele tõusnud 5790 mägironijat, kokku 10 185 korda. Kokku on naised tõusnud tippu 707 korral ja mehed 4455 ning palgatud abilised ehk šerpad 5023 korda. Šerpade puhul kahjuks eraldi arvestust meeste ja naiste suhtes ei peeta. Everesti tippu on tõusnud ilma lisahapnikuta 181 inimest 216 korral ja 8 korda on seda teinud naised.

Kõige rohkem on Everesti otsa tõusnud meestest Kami Rita (Topke) Sherpa (25 korda) ja naistest Ms. Lakpa / Lhakpa Sherpa (9 korda). Ilma lisahapnikuta on tiputõusurekord Ang Rita Sherpa käes (9 korda). Muidu oleks isegi kümme korda, aga korra kasutas ta tipulaagris olles puhkamisel lisahapnikku ja seetõtu seda arvesse ei võeta, kuigi muu tõusuosa tegi ta lisahapnikku kasutamata.

Demüstifitseerimist vajab ka kujutlus, nagu oleks mägironimine maailma kõrgeimal mäel väga eluohtlik. Kõrgemal kui baaslaager on suremuse protsent 1,13, tiputõusul 1,97. Kokku on baaslaagrist kõrgemal hukkunud arvatavalt 292 inimest, sellel hooajal lisandus neli hukkunut.

Tekst: Kristjan-Erik Suurväli

Foto: Krisli Meleski erakogu

Selles numbris

• Lisa elule vürtsi ja särtsu!
• Karulaugu­maania – kas kogu maailmas?
• Metsateraapia – hetk iseendaga
• Lend, aga kuhu?
• Noored eestlased välismaal
• Autoreis Balkanil – lähedane eksootika
• Äreva algusega sünnipäev Varssavis
• Rännu­lõhn II
• Eesti naine maailma kõrgeima mäe tipus
• GOA – paradiis põrgus
• Helilooja ja kontrabassist Mingo Rajandi piirideta reisimaailm
• Koroonaajal Pakistani – muidugi, miks mitte!
• Mesopotaamia igavene linn
• Kõrbevormis Mali okastraadi taga
• TOOTEUUDISED
• KROONIKA