KROONIKA

Eesti noored polaarekspeditsioonil Arktikas

Oktoobri esimesel nädalal sai Lennusadama vesilennukiangaari kuplite all kohtuda Eesti noortega, kes käisid polaarekspeditsioonil Arktikas.  

Ülevaate kogetust tegid tänavu aprillis Norra, Soome ja Rootsi polaaraladel käinud ning Helsingi Ülikooli Kilpisjärvi bioloogiajaamas töötanud üliõpilased. Nendeks olid Kohila Gümnaasiumi vilistlane Kevin Kristofer Laanmets, Rocca al Mare Kooli lõpetanud Saskia Krautman, Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased Artur Raik ja Anni Joamets ning Tartu Tamme Gümnaasiumi lõpetanud Anel Neumann.

„Ekspeditsioon andis ainulaadse vaate nii polaarteadlaste kui ka saamide töö- ja igapäevaellu. Imestasin, kui paljudest erinevatest teadusharudest meil teadmisi ammutada oli,“ tõi välja Tartu Ülikooli üliõpilane Anel Neumann. Muljetavaldavaid kogemusi jagus ka teistel noortel.

Noored said võimaluse osaleda polaarekspeditsioonil Arktikasse, võites 2020. aastal üleriigilise koolinoortele mõeldud viktoriini. Selle esimeses voorus osales 159 koolinoort. Neil tuli vastata 41 küsimusele. Teise vooru võitlema koha eest Arktika polaarekspeditsioonil pääses 37 õpilast. Eelnevalt tuli sooritada videoülesanne polaarteemalisest uurimisprojektist, mida hiljem Arktikas läbi viia. Aga koroona tõttu venis ekspeditsioonile minek kaks aastat ning koolinoortest on saanud üliõpilased.

Nii viktoriini kui ka ekspeditsiooni viis läbi Eesti Polaarklubi koostöös Eesti Meremuuseumiga. See on juba teist korda. Klubi liikmeteks olevad kogenud asjatundjad juhendasid noorte uurimisprojekte ja jagasid enda kogemusi ka polaarekspeditsiooni käigus. Juhendajateks olid Enn Kaup, Mart Varvas, Mari Hunt ja Katrin Savomägi.

„Nädal aega polaartingimustes sealset eluolu uurivate teadlastega käsikäes on väärtuslik kogemus. Selle kava oli võrreldav päris teadusliku polaarekspeditsiooni omaga. Noored said tutvuda polaarjaama igapäevase tööga, aidata võtta proove ja viia läbi uuringuid subarktilisel Saanajärvil ning uurida polaarklubi ekspertide juhendamisel neile endile huvi pakkunud teemasid. Viimaste hulgas olid polaarjaama arhitektuur, keskkonnamõjud ja jätkusuutlikus, arktilist kliimat arvestavad rajatised ning traditsioonilise põhjapõdra kasvatamise kultuuri muutused,“ selgitas Eesti Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi.

Taolist polaarekspeditsiooni koos viktoriiniga on plaanis läbi viia ka edaspidi.

***

Aita Matkaliidul valida aasta tegijad!

Eesti Matkaliit jätkab traditsiooni ning sügisel on taas võimalik anda oma panus aasta matkaja, aasta matka, aasta matkategelase, aasta matkaorganisatsiooni valimisel. 

Aasta matkaja tiitel antakse Eesti matkajale, kes tegi midagi uudset, erakordset, ainulaadset, rasket või
ala populariseerivat.

Aunimetus aasta matk omistatakse enim silma paistnud matkarühmale. Aunimetusele kandideerivas matkarühmas peavad vähemalt 50% rühma liikmetest olema Eesti Vabariigi alalised elanikud.

Aunimetuse aasta matk määramisel arvestatakse:

• matka sportlikku taset (uudne, erakordne, ainulaadne, raske jmt),
• matka piirkonda ja uudsust (uus matkapiirkond, uus marsruut jmt).

Aasta matkategelane on nimetatud perioodil enim silma paistnud Eesti Vabariigi alaline elanik, kes on käesoleval matka-aastal edendanud matkaliikumist Eestis.

Aasta matkaorganisatsiooni aunimetus omistatakse enim silma paistnud Eesti Matkaliidu liikmesorganisatsioonile.

Kandidaate saab esitada 17. oktoobrini. Lisainfo ja ankeet veebiaadressil www.matkaliit.ee.

***

Sissevaade Korea kultuuri

Fotografiskas on avatud Korea fotograafi Cho-Gi Seoki näitus „Kooseksisteerimine“, mis viib vaataja Korea kultuuri mitmetasandilisse maailma.

Cho püüab alati oma kujutlustes  ilu jäädvustada. Ta kujutab inimeksistentsi oma põlvkonna vaatepunktist ning nii tema inimeste kui lillede portreed peegeldavad Korea kultuuri mitmetasandilisust ja vastandite harmoonias peituvat ilu. Sageli kasutab kunstnik oma töödes liblikaid ja väga mitmesuguseid lilli ning tema stiili ja visuaalset keelt tuntakse just nimetatud motiivide kaudu. Lilled sümboliseerivad rahulolu ning harmooniat ja ühtsust loodusega. Ühtlasi meenutavad need motiivid ka vaatajale, kuivõrd oluline on keskkonda kaitsta ja sellega tasakaalus elada.

Näitus jääb avatuks 2023. aasta jaanuarini.

Selles numbris

• Raamatuarvustus
• Väikelapsega talvel matkama?
• Maitse üle ei vaielda – rahvusköökide maitsesegud
• Vanus on vaid number – Penangi avastamas
• Polaarsuvi Arktikas
• Sõda uimastitega – kas õigustatud võitlus või vastutustundetu rapsimine?
• Eesti sõdurid Põhja-Norras
• Kristiina, mis Londonis ka toimub?
• Ukraina kultuuripärandi kaitsel
• Vaprus on ukrainlastel DNA-s
• Kolmepäevane sügismatk Hispaanias
• Õnnelikud sipelgad, mustad mäed ja kasside linn
• Jens paradiisisaarelt: „Mõni koht lihtsalt on nii äge, et peab ka teistele näitama.“
• Olev Remsu reisidest ja reisimisest
• Tooteuudised
• KROONIKA