Iirlased elavad oma aja järgi
Kairi Künka jaoks oli Iirimaa eelistatud valik, sest siin on ruumi, mida eestlane vajab, ning inimesed on soojad ja avatud.
Dublin on vihmane nagu alati. Peitume suursaadikuga vihma eest kohvikusse. „Suursaadiku töö ei ole sunduslik,“ selgitab Kairi ning lisab: „Välisministeeriumis on karjääridiplomaatia, avanevad uued kohad eri riikides, inimesed kandideerivad. Iirimaa oli minu enda valik number üks, sest eelkõige on Iirimaa Euroopa ja siis ka Eestiga sarnane: inimesed, loodus, kultuurilugu, muusika, ellusuhtumine,“ kinnitab ta reipalt.
Minu imestusnoodi peale hääles nendib suursaadik, et iirlaste avatus ja sõbralikkus on midagi muud, samuti toob ta esile maitsva toidu ja puhta looduse. „Elukvaliteedi mõttes inimväärne keskkond! Iirimaal on seda ruumi, mida eestlane vajab,“ arvab Kairi. Tuleb välja, et Kairi abikaasa oli Iiri-Eesti seltsi asutajaliige: sealt see Iirimaa peale mõtlemine alguse sai.
Iirimaa ja Eesti tihedad kultuurisuhted
„Võib öelda, et kultuurisuhted on tihedamad kui majandussuhted. Eks ärimees vaatab, kuhu ta läheb. Iirimaa on vist jäänud Eesti ärifookusest natuke kõrvale ja seda väga mitmel põhjusel. Selle olukorra parandamisega me aga tegeleme! Ekspordi-impordi mõttes oleme riikidest umbes neljakümnendad.“ Kairi toob esile tugeva potentsiaali, millega ta ise ka tegeleb: küberturvalisus. „Eestil on selles vallas väga palju pakkuda. Iirimaal on küberturvalisuse keskus olemas, aga see ei toimi nii hästi kui vaja, Eesti saab siin palju aidata,“ on ta kindel.
„Kultuurivahetus on aga suur. Tõnu Kaljuste oli Iiris oma kammerkooriga ja Estonia käis siin „Luikede järvega“,“ toob saadik vaid mõne näite. „Kultuur on see, mis on Iirimaa ja Eesti vahel hästi sarnane,“ rõhutab ta veel kord.
Võrdlusmoment Ameerikaga
Enne Iirimaale tööle asumist veetis Kairi Künka Ameerikas kokku seitse aastat ja ta võrdleb kõrvalepõikena ameeriklaste keep smiling -kultuuri iirlaste siirusega. (Tundub, et iirlased võidavad – R.S.) Kairi tegeles peakonsulina New Yorgis ka äridiplomaatiaga.
Iirlastel on Ameerikaga soe suhe, neid on seal 32 miljonit ja väga paljude suurte Ameerika firmade peakontorid on Iirimaal – selles mõttes oli hüpe Dublinisse töö mõttes loogiline.
Diplomaadid elavad ühe eluaja jooksul nagu kassid, kellel seitse elu. Uurime, kas on raske põrgata ühest kultuuriruumist teise. „Mulle meeldib,“ ütleb Kairi siiralt küsimuse peale, kas on raske olla diplomaat.
Euroopa kui liit
Kas Euroopa Liit on rohkem kui majandusühendus? On see päriselt liit ja kas see toimib? „Jah, toimib,“ on Kairi vankumatu. „Toimib kui liit ja toimib kui majandusühendus! Euroopa Liit on pärast Ukraina sõda tõeline liit – probleemi teadvustamine on toimunud poliitikust kuni tavainimeseni. Oleme nagu üks meeskond. Loodan, et Venemaa võetakse vastutusele. Selle eest, millega ta hetkel tegeleb. Ukraina peab selle sõja võitma.“
Kairi kiidab seda, et Iirimaa inimesed on oma uksed Ukrainast saabunud põgenikele avanud: „Tavainimesed avavad oma elamised! Isegi Iiri saadik, kellega suhtlen Tallinnas – tema majas Iirimaal elab üks Ukraina perekond.“
Samuti on Kairi optimistlik, et Ukraina pääseb Euroopa Liitu. „Ukraina on Euroopa Liidu kandidaatriik. Protsess keeb. Küll saab. Masinavärk võtab aega.“
Peatume veel iirlaste asjaajamise stiili juures, sest see on natukene teistsugune kui Eestis. „Iirlastel käib see asjaajamine jah oma ajaarvamise järgi!“ naerab Kairi teadjalt.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
Selles numbris
- Euroopa Liit ja Eesti: koos tugevamad kui eraldi
- Alati külalislahke Armeenia
- Aserbaidžaan on peateel
- Muusikarütmis Austria
- Värviline Bulgaaria
- Belgia eri kultuuride virvarr
- Veini sünnimaa Georgia
- Hispaania äri eripära
- Holland ehk Madalmaade Kuningriik
- Mitmetahuline Horvaatia
- Väike ja kauge Island
- Iirlased elavad oma aja järgi
- Suurejooneline Itaalia
- Kreeka on küberruumi kaitse kants
- Silmapaistvalt tegus Leedu
- Rahvusvaheline Luksemburg
- Läti paistab silma oma riigi ülesehitamisel
- Mitmekesine Malta
- Moldova vajaks rohkem enesekindlust
- Kliimateadlik ja vastutustundlik Norra
- Rongiga läbi Portugali
- Tõnu Õnnepalu prantsuse kultuurist. Ja Eestist.
- Rootsi tee NATO-sse
- Ainulaadne arhitektuur ja loodus Rumeenias
- Eestlased Saksa kultuurielus
- Iseseisva San Marino uhkus
- Elurõõmus Serbia
- Slovakkia on Eestiga sarnane
- Soomes tegutsev Eesti pankur
- Õppimisvõimalused Suurbritannias
- Šveitsi täpsus on osa identiteedist
- Väike ja mõjukas Vatikan
- Lastesõbralik Taani
- Avatud ja sõbralik Tšehhi
- Eristuv Türgi
- Mis suunas liigub Ungari?
- Ukraina vabadus on Euroopa vabadus
- Ukraina vajab lootust
- Sõja mõjud kestavad kaua
- Ajakirjanikud sõjas
- Valgevene võitlus jätkub
- Venemaa tulevik sõltub Ukrainast
- Poolast kaitstakse Euroopa piiri
- Kas Küpros on Euroopa?