Go Puhkus Go Blogi Go Elamus Go Pood Go Incoming

Nädal puhkust Peipsi ääres

Siiri Kuus
25. jaanuar 2011
2010 suvi- tappev palavus.. Abikaasa sõitis ära Soome tööle ja mina koos pojaga pidasime koolivaheaega. Maret helistas ja kutsus enda poole külla- Peipsi äärde suvitama. Ma vastasin, et nojah, võiks isegi minna, aga ei raatsi autole nii palju kütet sisse kallata, kui too suvatseb selle tee peale ära rüübata. Nii see jutt sinnapaika jäi..

Mõne aja pärast helistas Maret tagasi ja ütles, et tuttavad kalamehed on nõus mulle järgi sõitma, et pangu ma aga selleks ajaks end valmis ja andis telefoninumbri, et teaksin kui õige inimene helistab.
Taganemisteed mul enam polnud, sest olin ju varem põhimõtteliselt nõus olnud, aga kütteprobleemi tõttu olin saanud ära öelda. Ega ju suht mugav ka. Kas ikka viitsin minna jne..
Valmis pidin ma olema öösel kell 02.30, sest kalamehed lähevad järvele ju väga varakult. Oh taevas… Pakkisin oma asjad ja panin kõikvõimalikud äratuskellad enne poolt kolme tirisema, et ma kindlasti üles ärkaksin, muidu sõidab võõras onu tühjalt minu pärast kusagile maakolkasse ja mina magan hambad laiali..
Õnneks sain ma üles ja poeg ärkas ka kohe esimese hüüde peale. Õige pea tuligi telefonikõne ja onu oli kohal.

Jõudsime Meerapallu umbes kella 03.30 ajal ja kalamehed läksid järvele. Meie pojaga läksime tuttu aiamajakesse.
Ärkasin selle peale kui lapsed (minu poeg ja Mareti tütar- mõlemad 14-aastased) mürasid ja üritasid padjasõda pidada 🙂
Kui end sirgu ajasin, siis hakkas meie aiamajake juba liiga umbseks muutuma- päike lõõskas ju täiega.
Esimene asi kui aiamajakesest nina välja pistsin, nii läksime tiiki ujuma, siis pakkus Maret veidi kehakinnitust ja läksime uudistama järve äärde. Oi kui ilus seal on. Majad asuvad selles külakeses väga lähestikku (Vene külade moodi) ja ma poleks arvanudki, et järv nii lähedal on.
Maret hoiatas, et järve ääres võib nastikuid kohata, ei maksa ehmuda. Nagu ta oli selle ära öelnud, nii võpatasin ma ikka kui suur, umbes 1m suur must uss  päikese käes peesitas- see siis olevatki Mareti sõnul nastik. Nastik kartis meid ja lasi kiirelt sealt varvast.
Oi kui lahe rand- nii palju teokarpe… Valged ja kõlisesid nagu raha, kui neid peost rannale, teiste karpide sisse pillata 🙂
Ühe künka otsas- järve kaldal kasvasid suured metsmaasikad ja neid on nii palju..Minu jaoks oli lausa üllatus, et maasikad sinna olid sattunud. Väike mullaküngas liivarannas, maasikaid täis 🙂

Kui soe oli järve vesi..oehhh….. Me nautisime seda võrratut olemist. Käisime jälle vahepeal maja juures ja taas järve. Lapsed elasidki vaid vees. Kui olime maja juures, siis lapsed olid tiigis ja lisaks käisime järves 🙂
Eks ma ise solberdasin ka vahepeal tiigis ja siis avastasin, et aitan pererahval sealt vetikaid välja vedada.. Jalgadega keerutasin kuni vetikad ümber said ja ujusin kalda poole, siis tõstsin kätega autokummi peale ja kui hunnik piisavalt suur oli, siis tirisid lapsed selle jama kaldale.  Oh jubedust.. Olin seda mõned tunnid teinud kui tundsin, et mu käed-jalad kipitavad, kõik ära kriimustatud 😀

Oi kui pruuniks olid lapsed vahepeal praetud päikese poolt- olid nad ju ka kogu aeg vees.
Vahepeal võtsime jälle varju alt paar voblat ja nautisin elus esimest korda ikka tõelist puhkust 🙂 Nosida voblasid ja ujuda nii palju kui süda lustib 🙂
Ikka ja jälle käisime ka autokummidega järvel “hõljumas”. Kui suurem lainetus oli, siis oli vahva seal õõtsuda 😀

Eelviimasel päeval läks Maret koos elukaaslasega järvele ja võtsid minu poja kaasa.. Mina jäin peretütrega koju. Me tšillisime niisama ja pärast kuulasime minu poja kalaõnnest lugusid 😀

Meeletult ilus koht see Meerapalu, aga kahjuks polnud seal poodi. Sellest tundsin küll puudust.  Autokauplus käib seal kord nädalas ja kaubavalik oli ikka väga kesine.Kui muidugi midagi olulist tarvis, siis kalamehed käivad sinna nii Tartust kui Võrust, eks siis nemad viivad ka hädavajalikku kraami.

Aga see kant tasub avastamist ja tasub minna küsima rahvalt ka telkimise või muid ööbimisvõimalusi. Eks kalameestel koguneb raha talvel ja suvel on nad ehk nõus pakkuma ka majutusteenuseid vms. Talvel majutavad nad seal põhiliselt Läti kalamehi.

Maret on ise samuti kalamees(kui mitte öelda kalanaine) ja tema majutaks rahvast hea meelega suviti. Kõik on läbirääkimise küsimus. Ta teeb väga hästi süüa ja on seltskondlik. Oskab anektoote rääkida ja ta on igati lahe. Ta püüab ikka seda turismi asja seal arendama hakata, aga rahade taga on nii mõnigi hea idee veidi toppamas.
Kellel aga huvi on minna Meerapallu suvitama ja on nõus ka veidi parema elu nimel rahakoti raudu avama, siis ma usun, et Maret võtaks vastu küll. Igatahes  võin Maretiga läbi rääkida, et ehk lubab ta jätta oma telefoni numbri vms. Aga seniks, kel huvi, saate siia loo alla kirjutada oma huvist 🙂

Huvilistele veel nii palju teadmiseks, et see saun, mida Maret saaks välja rentida, asub väga privaatses kohas ja nii järve kaldal, et terassilt saab järve hüpata. Ilus kamin saunas ja.. Oehh..  Kahjuks ei saanud minu Musi sel ajal tulla ja siis loobusin ma sellest mõnusast privaatsusest, aga kunagi tahan ma sinna tagasi minna ja loodan, et Gomaailma blogitajad siis tervet suve ära ei broneeri sinna sauna.

36 kommentaari

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 00:48
    Vasta

    wow…see oli tõesti tõeline puhkus:) Mul elavad Meerapalus sugulased varem sai seal suvitamas ikka tihit käidud, kuid nüüd enam ei jõu eriti… aga Uus suvi tulekul seega tuleb sinna suvitama taas minna..ja see metsmaasikate koht ülesseotsida:D:D

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 00:49
    Vasta

    Ps. Pildid on ka superi ilusad:)

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 14:30
    Vasta

    Super armas puhkus oli see tõepoolest.. Iga kell läheks uuesti.. Maret on ka väga, väga armas inimene..

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 15:13
    Vasta

    kas See pildil olev nastik on see sama keda nägid seal?

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 15:24
    Vasta

    jamh.. lookles minema 🙂

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 15:25
    Vasta

    jaiks…see ju jube suuur:S kuidas hiljem ujuma julgesid minna:D

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 15:28
    Vasta

    Nastikud on igati ohutud.. eks nad seal paadisadama juures olid.. Ja vesi oli suht selge.. seal oleks neid näinud..

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 15:28
    Vasta

    Siis kui suurem tuul tuli, siis oli vesi ka sogasem.. nagu oleks randa kandnud sääsevastseid..
    Ahjaa.. need sääsed… need sunnikud unustasin ma mainida.. Neid on viimastel talvedel nii kuramuse palju, et…

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 15:30
    Vasta

    rääkides sääskedest siis nad elavad suvel:D:D aga see selleks:D sellel suvel on oodata sama palju:( eks nad ühed tujurikkujad on:D:D njaa…eriti mõnus oleks kui ujuks ja siis üks nastik sulle vastu ujuks…jaiks:S kylmavärinad:D:D

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 15:33
    Vasta

    Ma ju olingi suvel.. kui sääsevõrku akna ees ei oleks olnud, siis oleks ma olnud juba surrrnuuuuuudd 😀

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 18:50
    Vasta

    Siiri kuus: Neid on viimastel talvedel nii kuramuse palju, et… 🙂 mõtlesin seda lauset:D:D:Darvestades millised veekogud lume sulamisel tekivad ning teada et sääsed pesitsevad, paljunevad veekogude ääres siis…on oodata sama suurt saaki:D

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 18:53
    Vasta

    seda jah.. aga point, miks neid nii palju on- lumi hoiab ka neid väikseid väärakaid külmumise eest! Ja nii need rõiped säilivad ja hakkavad taas paljunema.. :((((

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 18:57
    Vasta

    väikesed väärakad:D:D:D:DD:D:D:D

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 18:59
    Vasta

    no on ju…

  • nele reilson
    25. jaanuar 2011 kell 20:49
    Vasta

    olgugi et ise olen ka üks paras madu (mao-aastal sündinud) 😀 jälestan neid olevusi hirmsati olgu ta rästik , nastik või kes muu ….. – lähen suure kaarega mööda 😀

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 21:40
    Vasta

    ta lasi ise kiirelt vehkat.. polnud hullu 🙂

  • nele reilson
    25. jaanuar 2011 kell 21:48
    Vasta

    ikkagi jälestan neid 🙂

  • nele reilson
    25. jaanuar 2011 kell 21:49
    Vasta

    ilus suvi oli puhkuseks:), aga mina pidin tööl olema terve suve 🙁

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 21:54
    Vasta

    jah, oli küll.. Maret oleks meeleldi ka Sind võõrustanud 🙂

  • nele reilson
    25. jaanuar 2011 kell 21:57
    Vasta

    ma püüan see suvi, mil puhkus midagi põnevat ette võtta… Tunne on juba pikemat aega, et midagi põnevat tuleks teha…. ;D

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 22:00
    Vasta

    No kes keelab.. vaba inimene vabal maal..

  • nele reilson
    25. jaanuar 2011 kell 22:02
    Vasta

    😀

  • nele reilson
    25. jaanuar 2011 kell 22:05
    Vasta

    kas sa ise ei oleks tahtnud nendega järvele minna. Nagu ma sind ju tunnen , oled kõva kalamees (-naine :D)

  • nele reilson
    25. jaanuar 2011 kell 22:08
    Vasta

    kas sul polnud plaani minna nendega järvele? nagu tean, oled kõva kalamees(- naine:D)

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 22:09
    Vasta

    ikka oleks, aga ei sobinud nendel tookord.. mingi teema oli.. võtsid Johni kaasa ja järgmine kord…

  • Marilin
    25. jaanuar 2011 kell 22:13
    Vasta

    järgmine kord ise paadiga järvele..õng kaasa ja:) vaat kus kalu hakkab tulema:D

  • Siiri Kuus
    25. jaanuar 2011 kell 22:16
    Vasta

    oleks tahtnudki, aga see ei ole nii lihtne.. kütust oli vist tookord vähe jne.. Ma ka täpselt ei tea…

  • katukas
    26. jaanuar 2011 kell 00:34
    Vasta

    hea lugu ilusad pildid vaat et lähen ka sinna kanti maasika isu tuli ka peale

  • Siiri Kuus
    26. jaanuar 2011 kell 12:34
    Vasta

    Maasikale ikka Soome- Katukas 🙂 Aitäh tunnustuse eest 🙂

  • Maarja .
    19. veebruar 2011 kell 11:57
    Vasta

    Mis asi on vobla? Aga seda pean ütlema, et kunagi Peipsi ääres pole käinud. Kui kooliga oli keskursioon, olin mina parasjagu Kreekas ja see lõbu jäi niiviisi ära. Samas vene külasid tahaks küll näha. Saunasid on aga õnneks minu kodukohas päris mitu, kus ma teretulnud olen 🙂

  • Siiri Kuus
    19. veebruar 2011 kell 12:01
    Vasta

    Vobla on kuivatatud särg.. selline mõnus õllekõrvane snäkk :)))
    Keskursioon on aga võõras sõna 😉 😀 hahhaa… sain aru, et mõtlesid ekskursiooni 🙂
    Aga Maarja.. Sinna Mareti juurde on võimalik minna.. Kasvõi telkima saab minna nii, et Maret saab koha näidata kuhu telk panna 🙂 Kunagi võiks isegi ühiselt minna.. Paar toredat inimest sitsamast Gomaailmast ka kaasa 🙂 Sina võiksid üks olla, Marilin, Nele.. võimalik, et veel keegi.. Anneli on ilmselt lusagil Soojal maal.. Aga kui juhtuks Eestis olema, siis võiks tedagi kutsuda 🙂

  • Siiri Kuus
    19. veebruar 2011 kell 12:02
    Vasta

    Muide.. vaata .. üks piltki on kus voblad kuivavad 😀

  • Siiri Kuus
    19. veebruar 2011 kell 12:04
    Vasta

    Aaa.. ja mis vene küladesse puutub, siis sõitsime läbi kunagi ühe kaubaautoga Kolkjast, Varnjast ja ma ei tea kust veel.. Appi kuidas see kutt kihutas.. Need teed on kitsad kruusakad ja majad on kohe tee ääres ja naabrid üksteisele liiglähedal 😀 😀 😀
    Vene külades on kuidagi kõik kõigile teada ja.. EI, LAHE!

  • Maarja .
    19. veebruar 2011 kell 12:11
    Vasta

    Selge, et siis mingid kalad? 😀

  • Maarja .
    19. veebruar 2011 kell 12:12
    Vasta

    🙂 Kunagi oli minu kodukülas ka kruusatee, nostalgia on siis garanteeritud.

  • Siiri Kuus
    19. veebruar 2011 kell 12:19
    Vasta

    ikka, on on.. minu maakohas ka kruusakas 🙂 sinna ka võiks minna 🙂

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Värsked podcastid

Kuuba reisile viib Keiu Virro

23. oktoober 2024

Tere tulemast maailma koduseimasse lennujaama!

25. september 2024
Lennujaamas leidub meelepäraseid ajaveetmis võimalusi igale maitsele – 13 söögikohta, 9 poodi sh apteek, raamatu- ja digipood, valuutavahetus, spetsiaalsed alad…
Kõik podcastid