Armeenia kultuuririkkus Euroopa radaril
Armeenia rikkalik kultuuripärand ning armeenlaste armastus muusika ja kunsti vastu on teada-tuntud. Rene Satsi vestles Silja Kasmanniga, kes töötab Euroopa Liidu delegatsiooni esinduses Armeenias.
Jerevani kesklinn on hilisel õhtutunnil rahulik. Pähe kerkib isegi sõna „sümpaatne“. Sisenen hea stiilitunnetusega restorani nimega Vostan (soovitan!) ja teatan alumise ukse juures seisvale mehele, et tahaksin minna ülakorrusele, kus reserveeritud laua taga ootab mind – ausõna! – Silja Kasmann. Peaksime rääkima Euroopa Liidust ja Armeeniast. Mees siiski kahtleb minu väites ning helistab. Viie minuti pärast võin juba üles minna.
Silja, millal ja kuidas sa Jerevani Euroopa Liidu delegatsiooni juurde tööle sattusid? Miks just Armeenia?
Olen töötanud EL-i süsteemis üle 15 aasta. Minu suurim unistus oli töötada EL-i heaks diplomaatia ja koostöö valdkonnas. Nii saan avastada maailma, aidates samal ajal parandada inimeste elatustaset ning tutvustada Euroopa väärtusi, poliitikat, majandust ja kultuuri. Võtsime koos perekonnaga vastu otsuse, et on aeg minna maailma avastama, ja nii kandideerisingi EL-i delegatsiooni. Meie sihtkohaks sai Armeenia ja kuna see riik oli üks minu eelistustest, olen tänulik, et just mulle seda ametikohta pakuti.
Kuidas Jerevani eluga kohanenud oled?
Ma naudin seda! Inimesed on äärmiselt külalislahked ja meeldivad. Elustiil on aga Eesti omast väga erinev. Armeenlastele meeldib veeta pikki tunde väljas koos pere või sõpradega, eriti suveõhtuti, ning einestada pärast kuuma päikesepaistelist päeva värskes õhus. Toidulaud peab siin olema rikkalikult kaetud! Lisaks kompotile ning eriti maitsvatele puu- ja köögiviljadele ei tohi laualt puududa khorovats ehk Armeenia grill-liha. See on osa Kaukaasia kultuurist ning Jerevanil oma rohkete baaride ja restoranidega on selles vallas palju pakkuda.
Sellel ööelustiilil on ka omad vead – olles varajane tõusja, ei tasu mul loota, et hommikul tööle minnes saan kusagilt kohvi ja saiakesi kaasa haarata, sest enamik kohvikuid ei ava oma uksi enne kella kümmet! Jääb lausa mulje, et kogu Jerevan on üksmeelselt koondunud varajaste tõusjate kofeiinisõltuvuse vastu.
Armeenias naudin väga ka siinset kliimat. Ilm on päikesepaisteline, soe ja taevas on sinine peaaegu aasta ringi. Päikesetõus ja -loojang on maagiline hetk päevast, eriti mägedes. Kuna Jerevan ise asub 800 meetri kõrgusel merepinnast, siis isegi kuumadel suvekuudel ehk juulis ja augustis ei tasu kõrgeid temperatuure peljata. Eriti nauditavad on linnast väljasõidud ümbritsevatesse mägedesse, kus saan nautida värskendavaid tuuleiile. Nõukogude Liidu ajastu nostalgikutele on ka üht-teist tuttavat, linnaliikluses kohtab veel hulgaliselt Žigulisid ja Ladasid ning Niva on peaaegu et asendamatu transpordivahend mägedes liiklemiseks!
Kuidas ja kas on Armeenia kultuur sind mõjutanud, kuidas oled seda vastu võtnud?
Armeenia on sajanditevanuse rikkaliku kultuuriga riik. Kuna tegemist on esimese rahvaga, kelle ametlikuks religiooniks on kristlus, leidub siin palju UNESCO kaitse all olevaid kloostreid ja kirikuid. Samuti on palju ajaloolisi ja isegi eelajaloolisi mälestisi.
Klassikaline kultuur on küllaltki domineeriv, siin on arvukalt muusika- ja kunstikoole ning pea iga kümne meetri tagant leidub kauplusi, mis müüvad maali- ja joonistusmaterjale!
Paljud kuulsad kultuuriinimesed, nagu Ivan Aivazovski, Martiros Saryan ja Charles Aznavour, on Armeenia päritolu. Linnas on arvukalt huvitavaid muuseume. Ooperiteatri ja filharmoonia orkestri maine on hästi tuntud ning paljud muusikud tulevad Jerevani, et esineda koos armeenia kolleegidega. Eriti suveõhtutel saab linnas nautida tasuta vabaõhukontserte. Pärast COVID-it ja sõda on taas hakatud korraldama põnevaid üritusi, nagu veinifestival või ainulaadne veefestival Vardavar, mille juured on paganlikud ja mis algselt oli pühendatud armastusjumalanna Astghikile. Sellel päeval ei tasu üllatuda, kui keegi sind lihtsalt veega üle valab!
Mina isiklikult naudin jazzi ja Jerevanil on selles vallas palju pakkuda. Kui aus olla, siis on muusikal Armeenias väga eriline koht, paljud meie Armeenia sõbrad on õppinud muusikat ja nende lapsed on lausa kohustatud mängima vähemalt ühte muusikariista. 2021. aastal võitis Armeenia juunioride Eurovisiooni konkursi ja 2022. aastal toimus üritus Jerevanis, see oli siin suur sündmus. Popmuusika fännidele mainiks, et Rosa Linn, kes esindas Armeeniat 2022. aastal Eurovisiooni konkursil, küll ei võitnud, kuid tema lugu „Snap“ on ikka veel maailma edetabelites ja seda on tihti kuulda ka Eesti raadiokanalites.
Armeeniast rääkides tahaksin kindlasti mainida siinseid veine. Tänu EL-i toetusele, Euroopa veinitootjate ekspertteadmistele, aga ka diasporaa ideedele on veini tootmisest saanud uus trend. Turule on ilmunud rohkelt väiketootjaid, kes pakuvad uusi veinimarke, mis meelitavad uudishimulikke veinisõpru trendikatesse pubidesse ja restoranidesse.
Armeenia veinitööstus areneb kiirelt ning tootjad teevad märkimisväärseid jõupingutusi oma toodete kvaliteedi parandamiseks. Veinisektoril on Armeenias tohutu potentsiaal. Veinisõpradele, nii amatööridele kui ka professionaalidele, on Armeenia veinide avastamine kindlasti huvitav kogemus.
Kohmakalt tõlgin sinu visiitkaardilt, et sinu ametinimetus on… arengukoostööosakonna juhi asetäitja.... Millised on sinu tööülesanded?
Euroopa Liidul on ligikaudu 140 delegatsiooni üle maailma. Neid võib võrrelda liikmesriikide saatkondadega ja nende suurus on riigiti erinev. EL-i delegatsioonil on oluline roll arengukoostöö ja tehnilise abi projektide elluviimisel, need hõlmavad kõiki sektoreid alates maaelu arengust, ettevõtluse arengust kuni e-valitsuse ja meediavabaduseni. EL-i delegatsioonidel on ka kasvav poliitiline roll.
EL-i delegatsioon Armeenias on suhteliselt väike, aga mida väiksem meeskond, seda mitmepalgelisemad on ka kohustused. Minu peamine ülesanne on siiski toetada projektijuhtide meeskonda ning töötada välja ja rakendada erinevaid arengukoostööstrateegiaid. Ma tõesti naudin oma tööd!
EL on riigi juhtiv doonor ja üks peamine reformipartner. Eesmärk on parandada Armeenia kodanike elukvaliteeti, tehes seda EL-i ja Armeenia vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu alusel.
Ühe näitena võin tuua, et EL toetab Armeenia politseireformi ja patrull-politsei loomist. Kogu riigi infrastruktuur vajab ajakohastamist ning selles vallas on EL-i ja liikmesriikidel palju pakkuda nii kogemuste, laenude kui ka toetuste pinnal. Näiteks võib Jerevani tänavatel näha EL-i toetusel soetatud uusi keskkonnasõbralikke busse.
Kahtlemata soosivad siinsed hiljutised arengusuundumused Armeenia ja EL-i koostööd lähitulevikus veelgi rohkem.
Kuidas hindad EL-i ja Armeenia vaheliste suhete tulevikku?
EL-i ja Armeenia suhted sõltuvad edusammudest ühiste eesmärkide rakendamisel. Jätkuval dialoogil, koostööl ja vastastikusel mõistmisel on siin samuti suur roll.
Erinevalt Ukrainast, Georgiast ja Moldovast ei ole Armeenia veel väljendanud soovi Euroopa Liiduga ühineda. Armeenia kuulub endiselt ka Euraasia Majandusliitu.
Armeeniat võib pidada pigem traditsiooniliseks riigiks, kuid teda mõjutab samal ajal tema ülemaailmne diasporaa oma värskete ideede, kapitali ja kõrgelt kvalifitseeritud inimressursside kaudu. Viimastel aastatel on Armeenias tekkinud ka elujõuline kodanikuühiskond, kes osaleb aktiivselt riigi reformiprotsessis.
Armeenia on turvaline ja kuritegevuse määr on maailmas üks madalamaid. Väga sageli ei ole inimesed sellest teadlikud. Võin julgelt väita, et Armeeniast on saamas uus turismisihtkoht mitte ainult diasporaa, vaid ka muusika-, veini- ja matkasõprade jaoks.
Lõpetada võiks positiivse noodiga. Küsiks, et mis on Ararat Armeenia kultuuris ja mis tunne oli sinna otsa ronida?
Ararat on kahtlemata Armeenia üks tuntumaid sümboleid. Araratist on hulgaliselt müüte ja legende, näiteks olevat Noa laev just Ararati tippu pidama jäänud, aga ka kirjandust, teooriaid ja sellest inspireeritud kunsti. Paljudel Armeenia toodetel on mäe kujutis ning üks tuntumaid brändisid kannab Ararati nime. Ararat ise on uinunud vulkaan, mis väidetavalt purskas viimati 1840. aastal, ja selle tipp on 5137 meetrit kõrge. Olenemata sellest, kus sa parasjagu asud, kas Jerevanis või pealinna ümbritsevas piirkonnas, mäe majesteetlik siluett ei jäta kedagi ükskõikseks. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele asub mägi aga hoopis Türgis ja Armeenial puudub sinna otsene juurdepääs.
Pärast rohkem kui kolme aastat Armeenias olen enda jaoks avastanud selle müstilise mägismaa. Armeenia on ideaalne sihtkoht matkahuvilistele. Piirkonnas on puutumatult säilinud loodus, kõikjal on väikesed vanad vulkaanimäed ja -järved, vanad kloostrid ja iidsete linnuste varemed. Maastik on lummav, alates kuivadest, peaaegu kõrbelaadsetest mägedest kuni Dilidžani metsaga kaetud nõlvadeni. Kuid mu lemmik-aastaaeg matkamiseks on talv, mil mul on võimalik kõndida lumega kaetud tühjadel väljadel, tunda end nagu esimene inimene Kuul. Ka mais, juunis ja isegi juulis on ikka veel näha lumiseid mäetippe, mida imetleda, ning ehkki temperatuur võib tõusta väga kõrgele, pakub kerge tuulehoog meeldivat jahutust.
Ma ei ole küll professionaalne alpinist, kuid võin uhkusega väita, et olen vallutanud kõik Armeenia kõrgeimad tipud alates Khustupist kuni Aragatsini. Selle aasta juulis ronisin ka Ararati mäe tippu, mis majesteetlikult kõrgub Jerevani kohal. Seega võin öelda, et näen Armeeniat täiesti uuest vaatepunktist – Ararati tipust!
Vastutuse välistamine: artiklis esitatud kommentaarid ja seisukohad on autori omad ega pruugi kajastada institutsiooni ametlikku arvamust.
Tekst: Rene Satsi
Foto: Shutterstock
Selles numbris
- Tajine (tagine) – toidunõu ja Põhja-Aafrika toidud
- Te Araroa matkatee
- Põhja-Koreas kõhuvalu ei esine!
- Mägironija tee
- Servus aus Tirol
- Namiibia kuuel eri moel
- Vallemaggia – itaaliamaitseline Šveits
- Kõigepealt Kambodža ja sealt veel Vietnamisse!
- Teadustraaleriga Põhjamerel. Laevaelu logiraamat
- Loomeresidentuur Liguurias
- Armeenia kultuuririkkus Euroopa radaril
- Indrek Rohtmetsa lapsepõlveunistuste täitumine
- Tooteuudised
- Kroonika
- GO Reisiajakiri 101 – August 2023