Merehaigus – kuidas sellega toime tulla?

Mis haigus on mere-haigus, mis sümptomeid see põhjustab ning kuidas vaevuseid leevendada, selgitab dr Kadri Tamme Tartu Ülikooli Kliinikumist.

Tekst: Kadri Tamme, Tartu Ülikooli Kliinikum
Foto: Vecteezy

Merehaigus on liikumishaigus ehk kinetoos, mille kutsub esile õõtsumine laevasõidul, aga ka lennu-, auto- või bussireisil. Aju ei suuda seostada seda, mida näevad silmad, sellega, mida tajub sisekõrvas asuv tasakaaluelund. Sisekõrvast jõuab ajju signaal, et keha on liikumises, aga silmad liikumist ei näe. Vastuolu nägemise ja keha tajumise vahel ajab aju segadusse ning vallandab merehaiguse sümptomid, milleks on pearinglus, peavalu, iiveldus, oksendamine, kahvatu/rohekas jume, külm higi, unisus ja suukuivus.

Samasugune kinetoos võib tekkida ka vastupidises olukorras, kus silmad näevad liikumist, aga keha seda ei taju, näiteks 3D-filmi vaadates (nn küberhaigus).

Mis sümptomeid põhjustab, ei ole täpselt teada. Olulist rolli võivad mängida aju veresoonte ahenemine või silmi liigutavate lihaste toonuse muutused, aga huvitav on teooria, mille kohaselt aju tõlgendab silmadest ja sisekõrvast tulevate signaalide konflikti kui hallutsinatsioone ja peab nende põhjuseks mürki. Selle teooria kohaselt on tekkiv oksendamine organismi kaitsereaktsioon mürgist vabanemiseks ja võis olla kasulik meie kaugetele esivanematele.

Merehaigus on sama vana kui meresõit

Vanad kreeklased nimetasid merehaigust mere katkuks, tuntumad kuulsad merehaiguse all kannatanud meresõitjad on Christoph Kolumbus, admiral Nelson ja Charles Darwin. Väidetavalt aitas merehaigus, mille all kannatas ka Hispaania laevastiku juht Medina Sidonia hertsog, kaasa Inglise laevastiku võidule Võitmatu Armaada üle aastal 1588.

Suuremal või vähemal määral on merehaigusele vastuvõtlikud kõik inimesed, aga ka loomad ja isegi kalad. Enamik meist tunneb suure tormi ajal mõningast ebamugavust, iiveldust või unisust. Hiljutised India mereväes ja Islandi kaluritel läbi viidud uuringud näitasid, et umbes 80% elukutselistest meresõitjatest esines merehaigust, mis enamusel oli kerge, ravi vajas umbes 20%. Sagedamini kannatavad merehaiguse all noored inimesed, naised ja lapsed vanuses 3–12 aastat, vanemas eas on merehaigust vähem. Riskifaktoriteks on migreeni põdemine, suukaudsed rasestumisvastased vahendid ja rasedus. Oluliselt suurendab merehaiguse tekke riski ka hirm selle ees, enne meresõitu ei tohiks merehaigeks jäämise üle liigselt muretseda, ja merel olles ei tohiks endalt liiga sageli küsida, kuidas ma ennast tunnen.

Kuidas vältida?

Merehaiguse vältimiseks ja raviks ei ole ühte kindlat kõigile sobivat viisi, endale sobiva meetodi ja vajaduse korral ravimid peab leidma katse-eksituse meetodil.

Laevareisile peab asuma välja puhanuna. Laevas olles peab viibima värskes õhus, hoidma laeva keskele, kus õõtsumine on väiksem, ja jälgima silmapiiri kauguses. Hoiduma peaks tegevustest, mis nõuavad pilgu fikseerimist lähedale, nagu lugemine või nutitelefoni kasutamine. Kindlasti peab vältima tugevaid lõhnu ja teiste merehaigete lähedust. Merehaigus on nakkav! Nii enne teele asumist kui ka merel olles peab jälgima, et ei tekiks vedelikupuudust, juua soovitatakse vett, millele võib lisada sidrunit, õuna- või porgandimahla, ingveriõlut. Vältima peaks kohvi ja tubakat ning alkoholist soovitatakse mõnede soovituste kohaselt täielikult merereisi ajal loobuda, samas kinnitavad mõned, et pits konjakit või ürdilikööri parandab enesetunnet. Sööma peab mõistlikult, vältima tühja kõhtu, aga samuti liigset söömist, eriti rasvaseid ja vürtsikaid toite. Iivelduse tekkides soovitatakse süüa kuiva saia või kreekereid, rohelisi õunu, imeda sidruni-, piparmündi- või ingverikomme, närida nätsu.

Mõnele aitab silmad kinni lamamine. Kui nii õnnestub magama jääda, võib ärgates olla merehaigus möödunud. Teiselt poolt võib toimida keha või vaimu tegevuses hoidmine, näiteks laeva juhtimine või vaikselt peast luuletuste lugemine ja arvutamine. Kasutatud on hüpnoosi, spetsiaalseid treening- ja audioprogramme, hingamisharjutusi. Soovitatud on ka kõrvatroppi ühes kõrvas. Aju peaks nii aru saama, et kõrvadega on midagi valesti, ja sisekõrvast tulevaid signaale ignoreerima.

Looduslikest vahenditest on juba Vana-Hiinast tuntud ingver, aidata võivad ka piparmünt, apteegitill, majoraan, rosmariin ja basiilik. Neist võib keeta teed, neid närida või eeterlike õlidena sisse hingata. Abi võib olla C-vitamiinist. Ühes uuringus vähendas 2 grammi C-vitamiini sissevõtmine tund enne tormisele veele minekut merehaiguse sümptomeid. C-vitamiin aitab ennetada ka teist, märksa raskemat ja ohtlikumat pikal meresõidul tekkida võivat haigust skorbuuti.

Merehaiguse ennetamiseks ja raviks on kasutatud akupunktuuri (nõelravi), mida aga ilma väljaõppeta proovida ei soovita. Sarnaselt toimivad randmepaelad, mis avaldavad rõhku randmest veidi kõrgemal asuvale akupressuurpunktile (nn Nei Kuani punktile) ja on apteekides müügil.

Merehaiguse ravi

Ravimitest kasutatakse merehaiguse vastu eri toimemehhanismiga aineid, mis mõjutavad erinevaid keemilisi radasid ajus või seedetraktis. Enne ravimite kasutamist peaks arstiga konsulteerima kõrvaltoimete ja koostoimete suhtes juba kasutatavate ravimitega. Kõik Eestis saada olevad merehaiguse puhul kasutatavad preparaadid on retseptiravimid. Tavalisi iivelduse ja oksendamise korral kasutatavaid aineid, nagu metoklopramiid ja ondansetroon, ei peeta väga efektiivseks. Paremini toimivad vanema põlvkonna antihistamiinsed aineid, millest Eestis on kättesaadav kombinatsioonravim dimenhüdrinaat koos tsinnarisiiniga. Efektiivsed on kõrva taha kleebitavad skopolamiini plaastrid, millel on aga märkimisväärsed kõrvaltoimed nägemise hägustumisest ja suukuivusest kuni hallutsinatsioonide ja segasusseisundini ning mida Eestis ei müüda.

Merehaigus ei ole ohtlik, küll aga ebameeldiv kogemus. Kuigi admiral Nelson (1758–1805) või Iiri koomik Spike Milligan (1918–2002) on öelnud: „Kindel ravim merehaiguse vastu on istuda puu all,“ harjub 75% inimestest merega ja saab meresõitu nautida.

Allikad:

Briggs S and Mackenzie C. Skipper’s Medical Emergeny Handbook. 2nd edition. 2018. Bloomsbury Publishing Plc, Copyright Quarto Publishing plc.

Motion Sickness Guru. https://www.motion-sickness-guru.com/

Konrad J. What is Seasickness? And 50 Ways Professional Mariners Tackle It! https://gcaptain.com/seasickness-ways-tackle/

Barger J. What causes motion sickness – and how can you prevent it. https://www.nationalgeographic.com/travel/article/motion-sickness-seasickness-prevention-wristbands-glasses

Gupta AK, Kumar BV, Rajguru R, Parate KD. Assessment of Sea Sickness in Naval Personnel: Incidence and Management. Indian J Occup Environ Med. 2021 Apr-Jun;25(2):119-124. doi: 10.4103/ijoem.IJOEM_94_20. Epub 2021 Jul 9.

DAN Boater. 17 Easy Ways to Beat Seasickness Right Now. https://danboater.org/travel-health-and-safety/17-easy-ways-to-beat-seasickness-right-now.html

Haigused -> Merehaigus. https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/merehaigus

Selles numbris

• Eesti reisikirjandus 2023
• Merehaigus – kuidas sellega toime tulla?
• Tutvumisreisil Põhja-Mesopotaamias
• Meri on, meri jääb…
• Marathon du Médoc: maailma „pikim“ maraton
• Matkates vaimse tervise poole
• Isoleeritud maailm – Tiibetiga sekeldamine on inimkonna enda huvides
• Omal käel Maldiividel
• Poolteist aastat mere­nomaadid
• Meri: armastus ja vihkamine
• Katkendeid raamatust „Läbi Loodeväila. Kokkupõrkekursil Veenusega“
• Kapten Kolk Kauges Idas
• Reisiajakiri küsib
• Süstamatk Ida-Sajaanides
• Purjepaadiga olümpiale!
• Tooteuudised
• Kroonika
• GO Reisiajakiri 105 – Aprill 2024