Elo Ruutu. Kas lennukit juhtida on kergem kui autot?
Kui Elo Ruutu käis Go Traveliga Kagu-Aasias reisimas, siis esimeste vestlustega kuumuse käes ei selgunudki, et neiu oskab lennukeid juhtida ja teab täpselt, mis asi on turbulents. Istume jahedama kliimaga Tallinnas Rahva Raamatu kohvikus ja küsime järele.
Tekst: Rene Satsi
Foto: erakogu
Ma tahan hakata – ei, ma lausa pean! – küsima naispiloodi ja meespiloodi…
Küsi kõigepealt hoopis, kuidas ma siia sattusin!
Olgu. Kuidas lennunduse vastu huvi tekkis?
Olin sekretär firmas Tige Kala. Nägin kuulutust, et otsitakse stjuardesse. Saatsin avalduse ja olin kõige noorem, kes vastu võeti. Aastal 2001, kui tornid kukkusid. Finnairi stjuardessikoolitus kestis kümme nädalat.
(„Otsustasid sel ajal hakata taevas ringi rändama, kui kaksiktornid lennukitega kokku lasti?“ – „Nojah.“ – R. S.)
Kuidas näeb välja stjuardessikoolitus?
Stjuardessidel tuleb näidata jõu- ja ilunumbreid ning nad peavad oskama minestanud piloodi tema toolist välja kiskuda. Stjuardessil tuleb vajaduse korral ka karjuda. 120 detsibelli peab inimesest välja tulema, et stjuardess olla. Seda on vaja, et hädaolukorras käsklusi hüüda, nii et keegi tähele ka paneks.
Ja stjuardessist piloodiks…?
2004. aastal hakati Aero Airlinesi piloote Eestist otsima, kuulutati lehtedes. Hakkasin selle kohta infot uurima kaptenitelt ja lenduritelt, kes seal tööl olid.
Kui oled naisterahvas, kas sind kutsutakse ka kapteniks?
Muidugi! Ja kui oled väikelennuki piloot, siis oled ka kapten. Kaptenil on kogemus – kui sul kogemust ei ole, siis sind ei kutsuta kapteniks. Kapteniks saamiseks peab olema x arv lennutunde ja tuleb teha erikoolitus, sest oled istunud kogu aeg kokpiti ehk eeskajuti paremal pool ning siis hüppad teisele poole ja pead õppima kõiki asju teise käega tegema. Raskeks läheb.
Lendamine on üldse ju raske?
Ei ole! Auto juhtimine on raske. Võrreldes lendamisega.
Tohoh?
No mitte juhtimine ei ole raske, aga lendamisel ei ole neid teisi, kes sulle ette tulevad või viiesentimeetrise vahega ennast selja taha suruvad.
Kas lenduriks saamise kursustel peab mingeid eelteadmisi olema?
Otseselt ei pea. Lenduriks koolitatakse sind nullist. Mina hakkasin vaikselt taotlema ja sain järgmisele tasemele ja siis järgmisele, kuni 2006. aastal alustasin piloodikoolitust. Endal peab kindlasti olema huvi tehnika vastu. Aitab ka jalad maas mentaliteet. Ja füüsika on mulle alati meeldinud – usun, et seegi ei voola mööda külgi maha, kui tahad piloodiks saada.
Kuidas need tasemed välja nägid, mis läbi pidi tegema?
Näiteks olid psühholoogilised testid. Oma kuussada küsimust esitatakse ja üks on see, et „kas sa kuuled hääli?“. Teine küsimus oli „kas sa tahad saada floristiks?“. Tervisetestid ka muidugi. Teatud haigused võtavad kohe võimaluse piloodiks saada ära, näiteks värvipimedus.
Arvutitestid olid kuskil Helsingi armeehoones. Pandi pimedasse ruumi, kus vaatasid, kuidas arvutiekraanil hüppas täpike kella liikumise suunas ja kui ta ühest kohast korraga kahe sekundi võrra üle hüppas, siis pidid reageerima.
Piloodi kursus ise kestis kokku kaks aastat.
Kuidas esimese üksiklennu ajal ennast tundsid?
Esimene lend on tore. Kõigepealt teed kolm tiiru ümber lennujaama. Inimesed alati karjuvad, nutavad ja laulavad siis, sest saavad esimest korda üksinda kokpitis olla, sinnamaani on ju alati õpetajaga oldud. Mina näiteks laulsin. Pärast lendu visati ämbritäis vett kaela.
Mis lennukiga esimese lennu tegid?
Cessna 152. Kahe inimese jaoks mõeldud väikelennuk. Hea õpetamise jaoks. Pärast seda saad kätte juba suuremaid lennukitüüpe. Cessna 172 on selline, kus on nelja inimese jaoks koht. Siis tuleb instrumentaalkoolitus – ühemootoriline Piper, sellel on juba telikud, mis tulevad alla, ehk siis rattad. Cessnal on kõik staatiline, ei pea mõtlema, kas pead teliku sisse tõmbama või välja laskma.
Instrumentaalkoolitus?
Sellel koolitusetapil valmistatakse sind ette selleks, et kui tuleb halb ilm, oskad ka silmad kinni sõita. Silmad kinni mitte küll otseselt, aga kui on selline olukord, et välja ei näe, siis usaldad mõõdikuid, mis sul ees on, ja lendad ainult nende järgi.
Õppelennud toimuvad ju tavaliselt ilusate ilmadega, aga nüüd pannakse pähe sellised klapid, et sa ei näe välja – päriselt ka. Ja tehakse imelikest asenditest väljatulekuid, lennukit pööritatakse ja keerutatakse. Kui need õppetunnid olid, oli mul kilekott alati kaasas. Aga vaja ei läinud.
Kas lendur peab õpitut kogu aeg kohustuslikult kordama?
Uuesti õppimine tuleb siis, kui sa ei ole vahepeal midagi teinud. Kui käid tööl, siis kordad kõike ju nagunii, teed ettevalmistusi läbi jne. Kui aga teed juba pikema pausi, siis tuleb kõike uuesti otsast peale õppima hakata.
Isegi kui oled kogu aeg tööl, siis on iga poole aasta tagant kohustuslikult simulatsioonid. Erinevad hädaolukorrad pead läbi tegema. Kogu see lennuki juhtimine ja ohuga toime tulemine kokpitis peab tulema selgroost. Kõik peab olema nii, et sa ei mõtle, kus see nupp on, millest saab mootori tulekahju ära kustutatud. See teed selle ära, mitte ei mõtle.
Kahjuks on kõik protseduurid, mis tänapäeval lennunduses paika pandud, leitud mitte ennetaval meetodil, vaid on kunagi enne päriselt läbi elatud ning siis manuaali kirjutatud, et teistel enam nii ei läheks. Kahjuks.
Mis on kõige suurem lennuk, millega oled lennanud?
Saab 340.
Tahaks ka meeste ja naiste juurde minna. Ei ole ju vahet, kas lennukit juhib mees või naine?
Ei ole muidugi! Vanasti ei suhtutud naistesse lennunduses hästi. Nõukogude aja mehed, kellel oli sõjaväelennunduse kogemus, kippusid meil siin asju ütlema ja nii edasi. Aga minu ajal Soomes ja Eestis nähakse ikka, et asjad arenevad ja naised võivad mitut asja teha.
Mis asi on turbulents?
Kui õhk on ebastabiilne ja auklik nagu juust. Näiteks suviti väikelennukiga lennata on päris hüplik. Talviti väga palju turbulentsi ei ole, sest maapind on külm ega soojenda õhku.
Kas turbulentsi peaks kartma?
Soovitan parem karta, kui hakata sellega rinda pistma. Õhk on ebastabiilne ja hullemal juhul esineb kõrgematel lennupindadel selge õhu turbulentsi (clear air turbulence, CAT), mida ilmastikuradarilt ei näe, ning järsud langemised võivad olla vägagi ohtlikud. Siinkohal turvavöö päästab elu! Olgu see lõdvalt või tugevalt kinni tõmmatud.
Mis on kõige ohtlikum asi, mis lennukiga juhtuda võib?
Kaks asja on lennunduses samamoodi nagu ka mere peal. Esimene asi on tuli ja teine struktuurilised muudatused.
Hiljuti on mitu korda lennukil uks ära tulnud, olen kuulnud. Mis värk sellega on?
Need on üksikjuhtumid. Eks nüüd hakatakse nende ustega seoses käima päris mikrotasandil kruvisid läbi, et kes on mida kuhu pannud. Need on kõik nummerdatud. Iga kruvi on otsese vastutuse peal. Lennundus on hästi detailne. Seal on palju määrusi ja seadusi taga, kuna see on nii palju läbi elanud. Lennundus on ka hästi meediaseksikas ala. Iga kord kui midagi juhtub – kuigi mujal juhtub palju rohkem –, pasundatakse sellest nii meeletult, et kõri valus.
Ma lennates mõtlen, et mis saab, kui aken eest ära tuleb?
Oleneb kõrgusest. Kui oled üle 10 000 jala – see on pea kolm kilomeetrit –, siis on juba nii suured õhuvahed, et see imeb lennukist kõik välja. 10 000 jalga on selline standard, kus ollakse turvalisel kõrgusel ja hapnikku on reisijatele juba väljastpoolt piisavalt. Inimesed ei kaota äkilise rõhuvahe tõttu teadvust. Tavalise terve inimese puhul on ärkvel oleku aega ilma lisahapnikuta 30–90 sekundit, kui ollakse kõrgel – seda ei ole palju.
Palju kõrgemal peaks siiski olema sellest piirist, kui väikese augu tekkides tuleb suur rebend lennuki keresse või imetakse keegi välja. Ja siingi aitab vöö kinni hoidmine.
Tavaliselt on sellistel puhkudel – seda harjutatakse ka simulaatorites – vaja kiirelt madalamatele lennupindadele tulla. Selline lend on saanud prioriteedi ning tema eest tühjendatakse tee teistest võimalikest lendudest, mis mööduksid alt, kõrvalt vms. Tehakse n-ö plats puhtaks.
Selliste juhtumite pärast – ja mitte ainult – on tegelikult hea hoida kogu lennu ajal turvavöö kinni, sest kui ka mingi turbulentne hetk tuleb, oled peadpidi katuses. Kasvõi hästi lõdvalt, aga hoia vööd lennul kinni. Kunagi ei tea, mis juhtuda võib. See ju ei sega sind.
Miks lennukis suitsu ei tohi teha?
Mõtle ise! Eks ikka see tuli. Vanasti ju sai tehtud, tänapäeval on ka tervisestandardid muutunud. No smoking flight tuled pannakse ikka põlema ja see jääb vist pikaks ajaks. Veel kord – tuli on üks hullemaid asju, mis lennukis juhtuda võib.
Ja mis asjad on kemtreilid? Mõned inimesed kardavad neid hirmsasti.
See on tavaline udu. Kemikaalidega seal väga palju tegemist ei ole. Kõige huvitavam on minu arvates see, et praeguse ilmaga sa neid ei näe (väljas on vihmane), aga kui on selge ilm ja kuiv, siis neid ei tule või kui tulevad, siis on hästi lühikest aega. Mida niiskemaks läheb, seda kauem need on ja seda rohkem laiali need venivad. Ühesõnaga: mootorite kuumad heitgaasid kondenseeruvad ja külmuvad ülemises õhukeses atmosfääris, moodustades jääkristallide jälje. Selliste jälgede teke sõltub õhutemperatuurist, niiskusest, lennukõrgusest, mootori tüübist ja kasutatud kütusest. Kondensjälje välimus võib sõltuda mitmest tegurist, nagu lennuki kõrgus ja kiirus, atmosfääri tingimused ning jälje õhus püsimise aeg. Need võivad olla lühiajalised, kiiresti hajuvad, püsida pikemat aega ja laiali lagunedes moodustada joonpilvi. Aga keegi ei mürgita meid kogu aeg taevast, võib täiesti rahulik olla.
***
Turbulents ja turvavöö
Singapore Airlines andis teada, et 21. mail hukkus 73-aastane Briti kodanik ja üle 30 inimese sai vigastada Londonist startinud Singapore Airlines'i lennul, mida tabas tugev turbulents. Singapuri suunas teel olnud lend suunati ümber ja lennuk tegi hädamaandumise Bangkokis. Reisijad kirjeldasid, kuidas lennuk järsult kukkus ja inimesed ning esemed paiskusid salongi. Turbulentsi tõttu viidi haiglasse 31 vigastatut. Seda oleks saanud vältida, kui inimestel oleks lennu ajal turvavöö kinni olnud.
Selles numbris
- Raamatuarvustus: Iida Turpeinen "Surelikud"
- Raamatuarvustus: Tuul Sepp "Loovad loomad muutuvas maailmas"
- Mida odessiit sööb?
- Noor Andres Sööt dokumentalistina Antarktikas
- Gringo trail
- Tšiili – matkaja unistus
- Lastega maailma pikimas riigis
- Võimas veematk piiritsoonis
- Elo Ruutu. Kas lennukit juhtida on kergem kui autot?
- Jalgsimatk Lähis-Polaar-Uuralis
- Tõnis Milling: igal juhul ümber maailma!
- Kuu aega naisena islamiriigis
- 12 aastat surfiparadiisis
- Hawaiil ja Mehhikos maailma parimaid laineid püüdmas
- Jaan Roose: kõrgusekartus on primitiivne hirm
- Tooteuudised
- Kroonika
