GO Reisiajakiri 107 – August 2024
Roald Johannson otsib eestlasi
JUHTKIRI
Maailmamerede vennaskond
Meri on kõikjal meie ümber – üle 70% maakerast on kaetud maailmamerega. Sellel merel seilab paar miljonit kaubalaevnikku, kümneid miljoneid kalureid, sadu miljoneid niisama meresõpru.
Kes on need mehed ja naised, kes vaatavad igatsevalt silmapiiri suunas, panevad endile kuldse kõrvarõnga ühte kõrva, tätoveerivad ankru käele? Kas meri ühendab või hoopis lahutab meid? Kas romantiline soolopurjetaja ja naftaplatvormi vahetuseülem on sama vennaskonna liikmed?
Neid mõtteid mõtlesime sel suvel, kui Eesti sadamaid külastasid kümned Tall Ships Race’i uhked laevad. Eestisse saabusid mehed ja naised, poisid ja tüdrukud, kes merd tõsiselt armastavad. Need valevate purjedega suured alused on nagu klassikalised unistused kaugetest maadest ja suurtest seiklustest.
Inimene on jõudnud kõigi ookeanide kõigisse paigusse. Nii heas kui ka halvas. Nii suure armastuse kui ka imepisikeste plastosakestega.
Me oleme harjunud käsitlema merd kui objekti: me sõidame merd, me läheme merele kala nõudma.
Aga meri on ise subjekt. Mereelukad, merelained, merelooded, meretuuled soovivad elada oma elu inimese tahtest sõltumata. Kaldalt, see tähendab inimestest tulev reostus on muutmas kogu mere ökosüsteemi. Ülepüük on drastiliselt vähendanud kalavarusid. Kliimamuutused tõstavad maailmamere temperatuuri ja veetaset. Ja ega paremaks ei pruugi minna – äsja avastati suured gaasi- ja naftamaardlad Antarktikas, mis siiani on olnud suur looduskaitseala.
„Meri annab, meri võtab“ – seda vanade randlaste tarkust hakkame taas meelde tuletama. Siis püsib ka maailmamerede vennaskond.
Merega on täpselt sama moodi nagu metsaga – seda tuleb hoida, ei tohi üle raiuda. Metsa puhul on see arusaam saabunud, mere puhul veel mitte.
Sel kevadel 25 aastat tagasi ristiti Nasva külas Saaremaal jahtlaev „Lennuk“, kes alustas 16. oktoobril 1999 oma teekonda ümber maailma. Sellest said alguse eestlaste pikad merematkad.
Mida rohkem inimesi maailmamerede vennaskonda kuulub, seda rohkem on mere armastajaid ja hoidjaid.
Tiit Pruuli
Selles numbris
- Raamatuarvustus: Mari-Leen Treimann "Meie Arvi. Lastega haagisreisil Poolas ja Baltikumis"
- Perega maailmareisile
- Kuidas matkal toituda?
- Headust ja teadmistejanu pole iialgi liiga palju
- Euroopa kuulsad kalasupid
- Meelis Atonen: tassid ja Põhja-Korea
- Teraslindu püüdmas ehk kes on planespotter?
- Reisimine keskajal: erandlik ja argine
- Miks minna Taiwani?
- Kas Kreekas elades tohib ka viriseda?
- Mallorca kui ratturite paradiis
- Maailmamerel mikroplasti otsimas
- 20 aastaga 500 tippu!
- Riik, kus ainus ohtlik loom on inimene
- Roald Johannson: „Ku#at, ma pean hommikul Kariibi mere saartele minema…!“
- Tooteuudised
- Kroonika