Ka Aafrikas saab lume peal suusatada
Villu Zirnask käis uurimas talveolusid Maroko suurimas suusakeskuses Oukaimedenis.
“Jah, Oukaimedenis on lund. Seal on praegu parim aeg suusatamiseks,” kiitis Marrakechi riad ́i perenaine, kui uurisin, kuidas selles Maroko suusakeskuses lumeolud on. Suusamõtte oli mulle pähe toonud kodune talv – esimese hooga mõtled ju, et Aafrikas suusatamine on kordades ebaloomulikum, kui peaaegu lumetu Eesti talv. Aga ei ole. Tuleb välja, et Aafrikas saab koguni mitmel pool suusatada.
Järgmisel hommikul kella kaheksa paiku sammusime üle Djemaa el Fna – Marrakechi keskväljak, mis õhtu- ti hullumeelselt rahvarohkeks muutub – ja peatasime esimese silma jäänud grand taxi. 700 dirhemit (~1000 krooni, 1 dirhem = ~1,4 krooni) pakkus juht meie Oukaimedenisse ja õhtul tagasi sõidutamise hinnaks. Et riad ́i perenaine oli arvanud, et sõit võib maksma minna 800, ei hakanud me pikalt tingima ega konkureerivaid pakkumisi küsima. Sõit läks lahti.
30-40 km hiljem jõudsime mägede vahele, ees aegajalt vilksatamas lumised mäetipud. Veel 20-30 km kilomeetrit ja tee ääres võis näha üksikuid lumeriismeid. Veel kümmekond kilomeetrit ja olime suusakeskuses. Lõunapäikesega tõtt vaatavad nõlvad olid paljad ja pruunid, „seljaga“ päikese poole jäävad nõlvad aga kenasti lume all.
Rentisin esimesest teele jäänud suusapoest (õigemini oli taksojuht see, kes meid sinna poodi sokutas) endale suusad ja lapsele kelgu. Et astusin elus esimest korda mäesuuskadele (kõigi spordialadega ju lihtsalt ei jõua tegeleda!), ei oska ma varustuse kvaliteedi kohta midagi tarka öelda. Sobiv saapanumber leiti igatahes kiiresti ja poepidaja nägi tõsise suusahundi moodi välja. Ette rutates olgu öeldud, et suusa- ja kelgurendi eest kasseeris ta mult pärastlõunal 260 dirhemit (~360 kr).
Muuhulgas oli tema poes ka murdmaasuuski, aga murdmaasuusaradasid mulle kuskil silma ei jäänud. Ju neid ei olnudki, sest oru tasasemas osas vähemalt jaanuari lõpus lund eriti polnud.
Pool kilomeetrit edasi, otse suusanõlvade ääres, oli lumele oma poe lahti löönud veel ridamisi laenutuspunkte. Laps (7 a), kelle kelguhuvi oli vahepeal jõudnud asenduda suusahuviga, sai sealt endale lauad rentida 100 dirhemi (140 kr) eest. Mina võtsin endale tunniks ajaks suusainstruktori – rohkem küll tema, kui minu initsiatiivil. „Olgu peale, esimese mäesuusasõidu puhul, pealegi veel Aafrikas, võib seda nalja endale lubada,“ mõtlesin, ega viitsinud ta pakkumisele pikalt vastu vaielda.
Nõlva alguses ja kahe kõige väiksema suusalifti juures oli sebimist päris palju, kuid järjekorras üle paari-kolme minuti ootama ei pidanud. Kahele pisut kõrgemale viivale liftile erilist tungi polnud. Valdav osa sõitjatest olid kohalikud ja vähemalt pooled näisid olevat esimesi kordi suuskadel. Vähemalt sama palju kui suusatajaid oli niisama lumel jalutajaid ja lumepallide mätsijaid.
Poolteise tunni pärast oli Oukaimedeni esimene nelja liftiga nõlv läbi sõidetud. Püsisin jalul küll. Murdmaasuusakogemusest on ka mäesuuskadega harjumisel abi. Päevapilet kõigi väikeste suusaliftide (neid oli viis) kasutamiseks maksis 50 dirhemit.
Väike krimpsus pitsa ja klaas münditeed nõlvaäärse kioski lauas maitses kevadises soojuses ülihästi.
Seejärel oli aeg minna vallutama tagumist nõlva, mis on eesmisest umbes poole kilomeetri kaugusel (sinna saab muide sõita ka muula seljas – sissejuhatuseks küsis muulaajaja 50 dirhemit, aga soostus pärast vähest kauplemist rõõmsalt kümnega).
Tagumisele nõlvale oli kogunenud professionaalsem seltskond, aga sealse väiksema liftiga kättesaadavast kõrgusest sain sellegipoolest õnnelikult alla.
Kas istuda Oukaimedeni suurimasse lifti, mis viib peaaegu Jebel Oukaimedeni tippu, ligi 3300 meetri kõrgusele? Ütlesin ei, sest hõre õhk oli võtnud oma ja jaladki olid mäesuusasaabastes olemisest väsinud. Pealegi ütles ülespoole visatud pilk, et sealt laskumine oleks algajale juba tõsine, väga võimalik, et liigagi tõsine väljakutse.
Suuskadeta käisin ülal siiski ära (eraldi pilet, edasi-tagasi sõit 25 dirhemit, ajakulu ~45 minutit). Selle lifti taga oli pikim järjekord (5-10 minutit), aga enamik inimesi tegi tiiru üles ja tagasi suuskadeta, naastes liftis. Laskumisel oli näha vaid üksikuid suusatajaid. Kui Oukaimedeni jalamil oli olnud mõnusalt soe, siis 3000 meetri kõrgusel hakkas külmgi näpistama. Vaat sulle siis Aafrikat!
Selles numbris
- Pál Hunfalvy. Reis Läänemere provintsides
- Head asjad juhtuvad igal pool
- Ateena kõrval on isegi Moskva harmooniline
- Kui palju on Peterburis saari ja sildu? 52 ja 379
- Fotoaparaadiga püsside vastu
- Teistmoodi Antalya
- Kultuur või päike – mõlemaks jaksu ei jätku
- Soojade merede mõnud ja meduusioht
- Turvapaik madude ja alligaatorite keskel
- Romuautodega Londonist Ulaanbaatarisse
- Kuidas talvisel autoreisil avariidest hoiduda
- Kolm kuud talvepikendust Denveri liustikul
- Ka Aafrikas saab lume peal suusatada
- Talve- ja suusapõlgurist tulihingeliseks mäesuusatajaks
- Idamaiselt vürtsitatud alpi-idüll Farayas
- Laskumine tipust
- Kevade saabumist tähista Võhandu maratoniga
- Go Reisiajakiri nr 10 – Veebruar 2008