Hiiumaa on rikas erinevate orhideede poolest. Kuigi mitme liigi käekäik pole kiita ja arvukus kahaneb, leiab siit saarelt ikkagi palju põnevaid käpaliste paiku. Tähelepanelik kulgeja võib kohata II kaitsekategooria orhideesid.
Jumalakäpad Nõmbal on endiselt alles
Kunagi olid jumalakäpad (Orchis mascula) olemas ka mu kodukülas Nõmbal, tõestuseks vana levikukaart, kus siinkandis kohe päris mitu täppi märgitud. Arvasin, et nüüdseks on see liik siit ammuilma kadunud. Pole ju Nõmba puisniitudest enam suuremat alles. Ometi ma eksisin. 2023. aasta mai lõpul ilmnes ühtäkki, et jumalakäpad on Nõmbal endiselt olemas, täitsa elu ja tervise juures! Eks ma olin seal lõunanõlva jalamil ju varemgi käinud. Imetlenud üksikuid harvu tammepuid ja pärni. Aga alati pigem valel ajal, kui käpaliste õitseaeg möödas.
Tol mai lõpunädalal oli täpselt õige trehvamine. Ei tahtnud ma oma silmi uskuda, täielik ilmutus: ongi jumalakäpad! Küll üksi-kaksi, küll lausa paari-kolmekümneliste kogumikena. Vaata ette, et peale ei astu! Üritasin õievarsi kokku lugeda. Sain arvuks 256. Tõsiselt muljetavaldav, täiesti korralik populatsioon, tegelikult lausa Hiiumaa suuremate seas! Seejuures ei olnud mitte kõik taimed tavapärast tumelillat värvi, leidus ka roosakaid või lausa roosavalkjaid. Üks ilusam kui teine.
Paraku kipub see pärandmaastik võsastuma ja tasahilju kinni kasvama. Jumalakäpp on iseenesest võrdlemisi varjutaluv. Niidu lagedamas osas teda polegi, hoidub rohkem puude ja võsa ligi. Päris sügavas varjus saab aga tema vastupanuvõime siiski otsa.
Ka järgmisel, 2024. aasta mailõpul olin ma seal kohal. Jumalakäpa õitsvaid võsusid jagus nüüd 194, küllap eelneva aasta põud nende seekordses vähemas arvus süüdi oli. Kuid see-eest leidsin nüüd lausa peaaegu valgeõielise vormi.
Tolmpeade maa Sarve
Hiiumaa peamine punase tolmpea (Cephalanthera rubra) levikukese jääb Sarve poolsaarele. Olen neid sealt käinud otsimas mitmel korral, isegi teada-tuntud püsielupaigast, ent ikka tulutult. Kuidas siis nii? Kas olid viletsad aastad? Ei tea. Ka 2024 oli üpris niru orhideeaasta. Mitme liigi arvukus kolmandiku või isegi poole võrra väiksem. Eks põhjuseks oli eelmise aasta kevadsuvine põud. Ka seekordne kuiv maikuu polnud orhideedele meeltmööda. Sääraste tingimuste järel uuesti Sarvele tolmpäid otsima minna – kui mõttekas see tegevus üldse oleks?
Sedakorda olin „relvastatud“ vihjetega, mis viisid mu Sarve poolsaare keskossa. Üle kaemist see ala igatahes tasus. Nõnda sel juuni keskpaiga pühapäeva hommikul olin platsis. Mõni samm mööda kõrvalteed ja palun väga: punane tolmpea! Üks ilus täisõitsengus taim. Ma olnuks vist rahul sellegagi. Kuid kohe tabas silm veel üht tolmpead ja veel ja veel ja veel… Terve lagedaks raiutud liinialune oli neid täis! Lisaks kõrval kaasikuväludel kümneid taimi. Tekkis hasart. Palju neid siin õigupoolest on? Loendasin 288 õitsvat võsu. Võimas! Eks nii mõnedki jäid kindlasti kahe silma vahele ehk kilpjalgade varju või sarapiku-kaasiku varjatumatesse soppidesse. Aga seegi arv on tõsiselt märkimisväärne. Ilmselt on soodsamail aastail tolmpäid seal veelgi rohkem. Paraku oli näha sigade tuhnimisjälgi. Eks need kärssninad ole oma osa võtnud. Kui muidu on tolmpead seal võrdlemisi tagasihoidlike mõõtmetega, siis paar tükki ulatus põlveni. Ning üks, eriliselt toekas ja rammus, suisa üle põlve, 70 cm ligi. Uhke! Muide, 35 aasta eest leiti Sarvelt lausa 103 cm kõrgune tolmpea, mis oli toona Eesti rekord.
Kõndides seal liinialuseid pidi, tekkis tunne, et no mis haruldus see punane tolmpea üldse on, kui sedasi möllab nagu miski põdrakanep! Kuid edaspidisel teekonnal nad kadusid vaateväljast. Ühe sarapikuse metsaraja servas jäid küll kaks õitsvat tolmpead veel ette, ent siis oli kogu lugu. Ometigi, ka need kõik ligi 300 äsja nähtud tolmpead annavad põhjust öelda: Sarve on siiski tolmpeade maa!
Soovalk, üks Hiiumaa haruldasemaid orhideid
Ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos) on Eestimaa looduse üks tagasihoidlikumaid käpalisi. Kuni 30 cm kõrgusel taimel jagub küll kümnete viisi õisi, ent need on nii tibatillukesed, et vaatamiseks võta või luup appi. Ometi sisaldavad need õied nektarit, meelitades tolmeldajaid, kelleks on erinevad sääsed. Soovalku kasvab Eestis vaid mõnes kohas ning mitte kusagil massiliselt. Iseäranis haruldane on soovalk meie saartel. Saaremaalt teatakse praegu vaid ühte säilinud leiukohta. Hiiumaal kasvab ta kolmes kohas.
Sel juuni viimasel päeval võtsin ette soovalgu jahi. Kukka tundus olevat hõlpsaimini ligipääsetav, neist soometsadest on parimatel aegadel leitud veidi üle tosina soovalgutaime. Vihjeks niipalju, et otsinguid tasuks alustada Palade Silmaallikast lähtuvalt. Eks ta ole, otsi nõela heinakuhjast… Sai seal eksitavates sääselistes soometsades ringi tuuritatud päris tublisti. Jõudsin lõpuks ühele nõlvaalusele, kus mudased nätsikud segiläbi kõrgemate mätastega, kõikjal kuivanud oksaräga turritavad kuused. Ja just seal… soovalk! Jah, tõesti, see haruldane otsitav oli järsku otse ees, nätsiku põhjas samblamügarikul. Leitud! No tere, ilmaime! Sääskedega võideldes üritasin temast kaameraga mõnd talutavamat kaadrit saada. Ja seejuures märkasin, et oma tagasihoidlikkuse juures on see taim tegelikult omamoodi täitsa võluv. Võiks öelda, et iluski. Ainsa lehe kaenlast tõusev peagu vaksapikkune vars täis tibaseid õisi, mis tuules liikuvates päikselaikudes ajuti lausa helendama lõid. Minu elu esmakohtumine soovalguga, selle retke ühe ja ainsaga. Jah, siin tema nüüd oli…
Selles numbris
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2025
- Fred Jüssi: „Laiskus on mehe mõõt!“
- Henri Arras: „Ouk on lähim hiiukeelne sõna „meteoriidikraatrile“.“
- Andrus Talvari: „Minu lemmiktoit on hea toit.”
- Leib merest: Hiiumaa kalapüügi aastaring
- Jari Lindroos avas hiidlastele pitsasadama
- Pöördumine kormoraniusku
- Martin Lauri: „Olen hingelt rahvussportlane.“
- Meelis Pielberg: „Purjetamine on osa Hiiumaa identiteedist.”
- Jaanus Rohumaa: „Lasin Hiiumaal ennast täielikult ära tinistada.”
- Heikki Hõbemägi: „Käina ja kardirada lihtsalt kuuluvad kokku!“
- Kolm kohtumist Hiiumaa käppadega
- Tahkuna tuletorni legendid ja Pariisi kuma
- Hiidlased lisasid Kassari lahe maailma kauneimate hulka
- Ring Hiiumaale peale
- Raido Randmaa: „Hiiumaal käib kell kaks korda aeglasemalt.”
- Reelika Kasemägi ei taha kadakate vahelt välja tulla
- Reet Roos: „Sajandite tarkust pole mõistlik minema visata.”
- Mees, kes loopis Kassari kabeli katusele pilliroogu
- Hiiumaal rattaga kruiisimas
- Tule, läheme randa!
- Kas Hiiumaal võib kohtuda karuga?
- Karin Poola: „Tuleb puudutada inimese hinge.“
- Risto Kõrgemägi: „Hiiumaa on Eesti oma Bali saar!“
- Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo: "Miks me siit üldse lahkume?"
- Mikk Saar õpib Hiiumaal kalamehe ametit
- Mõttetus keset aasa
- Nele Eller hoiab käsitöölisi hoos
- Helgi Põllo: „Rahvariided on pärandvara.”
