Henri Arras: „Ouk on lähim hiiukeelne sõna „meteoriidikraatrile“.“
Kui ühel puhkepäeva pärastlõunal Ouki destilleerimistehases ettevõtte eestvedajate Henri ja Viktoriga juttu räägime, astub sealsamas asuvasse stiilse baarina kujundatud maitsetuppa kahest autotäiest koosnev seltskond degustatsiooniüritusele.
„Meie lugu algas 455 miljonit aastat tagasi,“ kõlab ekskursiooni avalause. Viktor viib külalised destilleerimisseadmete juurde ning seejärel asutakse degusteerima. Maitsed heaks kiidetud, ostavad külalised mõned pudelid kaasa.
„Maitsetuba on hästi käima läinud. Teeme siin tootetutvustusi ja degusteerimisi, enamasti koos vabrikutuuriga. Näitame, kuidas tehakse käsitööna maailmakuulsat jooki,“ selgitab Henri.
Kui destilleerida, siis korralikult!
Ouk Distillery asutajad Henri Arras ja Viktor Tammsaar on uushiidlased, kes on oma hiiu naiste kaudu nüüd lisaks ka hõimlased. Viktor on Hiiumaal elanud 34 aastat, Henri veetis lapsepõlvesuved Vormsil ning on poole kohaga hiidlane olnud kümmekond aastat.
„Viis aastat tagasi suvel istusime siin meie terrassil ja jõudsime majandusteooria alustõdede kaudu järelduseni, et tuleb toota kõrgema lisandväärtusega asju. Hiiumaalt on võimalik kasvada ainult siis, kui teed midagi, mis on maailma tipptasemel konkurentsis. Seda mõtet oleme kandnud alates oma džinni sildist kuni toote sisu ja legendini,“ meenutab Henri.
Viktori põhikompetents on ajalooliste tuulikute restaureerimine ja valmistamine. Ise naerab ta, et on ka kolmandat põlve destilleerija, esimest põlve seaduslikult. Kes teda teavad, on veendunud, et ta ei tee midagi üle jala või lohakalt. Tal on kindel autoriuhkus nii veskite ehitamisel kui ka džinni ajamisel. Nii tegid mehed džinni destilleerimise alustõed endale põhjalikult selgeks. Soetati arvutiga juhitavad iStilli destilleerimisseadmed ning käidi tehases kursustel.
Ouk’i džinnimarkide väljatöötamisel tehti väga palju katsetusi, lõppvooru lubati 16 retsepti, mis kõik olid joodavad. Kolm võrdset jõudsid finaali, nende hulgast valiti välja retsept, milles oli kõige rohkem kraatrist ja selle ümbrusest korjatud taimi kasutatud.
Eesti parim käsitöödžinn valmib Hiiumaal
Kärdla sadamas tegutsevas Ouk Distillerys valmistatakse ametlikult Eesti parimaks tunnistatud džinni ja akvaviiti, mille oluliseks koostisosaks on seesama meteoriidiplahvatuse tagajärjel tekkinud arteesiavesi. Meteoriidikraatrilt on Ouk laenanud veel mitu detaili. Peale hiiukeelsele nime leidub vihjeid meteoriidile toodete kangustes ning kuldsele akvaviidile annab õige värvi ja maitse kraatrist pärit röstitud tammepuit. Ka maitsetaimede puhul eelistatakse kraatrist või selle servadelt korjatud ürte.
***
Ouk Distillery jookide võidetud auhinnad:
Ouk Hiiumaa London Dry Gin – „Parim Eesti London Dry Gin 2024“
Ouk Hiiumaa Akvavit – kategooria „Parim Eesti jook 2024“ võitja kangete napsude kategoorias; 95 punkti ja rekordiline tulemus konkursil Falstaff Nordic Spirits, absolutely world class
Ouk Hiiumaa Navy Strength Gin – pronksmedal „Parim Eesti jook 2024“ ajaloolise džinni kategoorias
***
455 miljonit aastat tagasi tabas hiiglaslik meteoriit seda kohta, mille kõrval on praegu Kärdla linn. Tulenevalt planeedi pooluste asukohtade muutusest ning jääaegade ja sulade vaheldumisest, oli kogu Hiiumaa siis kusagil praeguse Uus-Meremaa kandis ja 100 meetrit vee all. Plahvatusest tekkis merepõhja 500-meetrise läbimõõduga „ouk“ ehk kraater. Hiljem on maakera ennast pööranud ning kraater on triivinud põhjapoolkerale. Lisaks moonutatud pinnasekivimitele on hiidlastele sellest paugust päranduseks jäänud arteesiakaevud. Paindunud maakoorekihtide vahele kogunev puhas põhjavesi pressib end mitmes kohas pinnale.
Selles numbris
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2025
- Fred Jüssi: „Laiskus on mehe mõõt!“
- Henri Arras: „Ouk on lähim hiiukeelne sõna „meteoriidikraatrile“.“
- Andrus Talvari: „Minu lemmiktoit on hea toit.”
- Leib merest: Hiiumaa kalapüügi aastaring
- Jari Lindroos avas hiidlastele pitsasadama
- Pöördumine kormoraniusku
- Martin Lauri: „Olen hingelt rahvussportlane.“
- Meelis Pielberg: „Purjetamine on osa Hiiumaa identiteedist.”
- Jaanus Rohumaa: „Lasin Hiiumaal ennast täielikult ära tinistada.”
- Heikki Hõbemägi: „Käina ja kardirada lihtsalt kuuluvad kokku!“
- Kolm kohtumist Hiiumaa käppadega
- Tahkuna tuletorni legendid ja Pariisi kuma
- Hiidlased lisasid Kassari lahe maailma kauneimate hulka
- Ring Hiiumaale peale
- Raido Randmaa: „Hiiumaal käib kell kaks korda aeglasemalt.”
- Reelika Kasemägi ei taha kadakate vahelt välja tulla
- Reet Roos: „Sajandite tarkust pole mõistlik minema visata.”
- Mees, kes loopis Kassari kabeli katusele pilliroogu
- Hiiumaal rattaga kruiisimas
- Tule, läheme randa!
- Kas Hiiumaal võib kohtuda karuga?
- Karin Poola: „Tuleb puudutada inimese hinge.“
- Risto Kõrgemägi: „Hiiumaa on Eesti oma Bali saar!“
- Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo: "Miks me siit üldse lahkume?"
- Mikk Saar õpib Hiiumaal kalamehe ametit
- Mõttetus keset aasa
- Nele Eller hoiab käsitöölisi hoos
- Helgi Põllo: „Rahvariided on pärandvara.”