Hiiumaa on ideaalne koht, kus päriselt aeg maha võtta ja puhata selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Sellelt saarelt leiab unikaalse sümbioosi mitmekesisest kultuurielust ning vaikusest ja rahust lõpututes metsades ja mererandades.
Hiiumaa kuulub UNESCO biosfääri programmialasse ning saarele on omistatud rahvusvaheline roheliste sihtkohtade Green Destinationsi kuldtase. Loodus-, kultuuri-, arhitektuuri- ja muu muinsuspärand laiub meil igal külatänaval ja metsatukas. Turismist saavad otseselt kasu majutuse, toitlustuse ja elamuste korraldajad, kuid kaudselt toob turism tulu ka sellistele majandusharudele, mis muidu on peamiselt kohalike elanike teenindamiseks loodud.
Hiiumaal on õnneks suur osa pärandkultuurist alles päris ehedal kujul. Paraku kehtib ka pärandi puhul põhimõte – me näeme seda, mida usume, mitte ei usu seda, mida näeme. Mõnikord tundub, et me ei usu seda päris asja, mis Hiiumaal on.
Vaikus ja rahu – puhkus Hiiumaa moodi
Logelemine, aja maha võtmine ja lihtsalt olemine – kas looduses või toanurgas – on vaimse tervise spetsialistide sõnul tänapäeva kiires maailmas järjest olulisem ravivahend. Paraku ka järjest haruldasem. Selles mõttes on suitsusaun hea näide, suitsusauna ei saa kütta ja seal käia nagu muuseas, et suts leilist läbi ja valmis. Suitsusaunaga seotud tegevused ja rituaalid võtavad tunde.
Hiiumaal ei ole müra- ega valgusreostust, liftiga hotelle, massiivseid kaubanduskeskusi ega neoonvalgusega ööklubisid. On inimtühjad rannad, mets ja meri. Siin on selline vaikus ja rahu, et isegi aeg käib siin puhkamas, Hiiumaa on hinge spaa.
Hiiumaale ainuomased rahu ja aeg annavad meile ainulaadse loomesaare võimaluse. See on ideaalne koht süvenemiseks. Paik, kus saab lasta mõtetel selgineda ja emotsioonidel settida.
Hiiumaa on igati sobiv erinevateks residentuurideks – kirjutamiseks, maalimiseks või muusika komponeerimiseks, aga ka äri planeerimiseks või miks mitte poliitikasuundade kujundamiseks. Ehk saakski poliitika parem, kui poliitikud enne kõnepulti astumist nädal-paar Ristna rannas laineid loendaksid.
2024 on Hiiumaal kunstiaasta
Kunstiaasta väljapaistvam pool sisaldab ohtralt näitusi, osalustegevusi ning muid avalikke sündmusi, aga sellesse mahub ka omaette olemist, mediteerimist ning loomingulist tegevust, mille tulemusi näeme ehk alles paari-kolme aasta pärast.
Ja ega Hiiumaal puhkamisel ja logelemisel ei peagi eesmärki olema. Võib ka lihtsalt elada, tunnetada paiga vaimu. Kes kuidas puhkab, on igaühe oma asi, Hiiumaa annab selleks võimaluse.
Samuti ei pea puhkama ainult juulis, kui on sääsed ja palav. Päriselt puhata saab Hiiumaal igal aastaajal. Randu ja tähistaevast lukku ei panda, männimets on roheline ja lõhnav aasta ringi. Saab tulla iga kell. Ja kellele talisuplus ei meeldi, ei peagi ju päriselt meres ujuma. Tervisele on väga kasulik ka metsasuplus (ingl forest bathing, jpn k shinrin-yoky). Ei pea isegi sörkima ega venitusharjutusi tegema. Juba paar tundi lihtsalt ilma telefonita metsas olemist aitab vähendada tehnoloogiamürgitusest tekkinud ärevust ja stressi.
See on tegelikult üsna raske ülesanne, et tuled ja ei tee midagi. Tavaliselt minnakse ju kuhugi ikka sellepärast, et võimalikult palju näha ja teha. Hiiumaal on siiski ka aktiivse puhkuse tarbeks erinevaid tegevusi ja sündmusi piisavalt. On kultuurisündmusi, spordivõistlusi, vaatamisväärsusi ja muid elamusi, mis annavad põhjuse mõelda, et ei ole tuldud päris niisama, et ikka põhjusega. Aga enne ja pärast neid saab harjutada viljakat mittemidagitegemist.
Hiidlaste sõnum „õpi päriselt puhkama“ lähtub psühholoogide ja ajuteadlaste kinnitusest, et mittemidagitegemine on kõige tulemuslikum viis vaimse tervise ja tasakaalu taastamiseks ning stressi leevendamiseks.
Pärand on auasi
Maailm on liikunud selles suunas, et antropoloogidele huvi pakkuvad hõimurahvad tegelikult ihalevad sedasama elujärge, mis antropoloogidel endil.
Ka Hiiumaal on põlvkonnad vahetunud. Päris algupärased hiidlased, kes kogu aeg kahe jalaga saarel olnud, hakkavad haruldaseks muutuma. Tekkinud on sellised hiidlased, kelle kohta Võrumaa folklorist Marju Kõivupuu ütleb: ühe jalaga kohalikud. Need, kes on lühemaks või pikemaks ajaks mujale õppima, raha teenima või muidu elu elama jäänud, kuid mingi sideme juurtega säilitanud ja siis kas ajutiselt või päriselt tagasi tulnud. Ja muidugi suve- ja uushiidlased.
Suitsusauna aroomi keemilise koostise võib välja arvutada, kena sildiga pakendisse panna, kuid seda päris suitsusauna tunnet ei tule. Elavat pärimust katseklaasist ei sünnita. Ja seepärast on hea, et meil on seda päris pärimust veel alles. Hiiumaa ongi teistmoodi, ta ei peagi alluma eurostandarditele ja teda ei saagi panna kõikvõimalikesse mudelitesse. Kasvõi hiiu keel ja oskus sõnadega pilte maalida. Igapäevane käitumine, mis lähtub tavadest, müütidest ja tabudest.
Ja veel üks asi. Aeg. Me räägime, et pole aega ja ei jõua kõike, mida tahaks. Aga aega kas on või ei ole. Hiiumaal ON AEGA. Mida näed, kuid ei usu, seda pole olemas. Tuleb uskuma hakata.
Selles numbris
- Hiiumaast ja endast
- Tiiu Masing: „Aeg ei ole raiskamiseks!“
- Tahkuna tuletorn kutsub laskuma
- Yui Yui: „Kui ma Eestisse tulin, sõin lund.“
- Hiiumaa rootslased
- Ebareaalne koht 12 miili kaugusel Eestist
- Lauri Saatpalu: „Ole valmis kõigeks!“
- Retro hiiu moodi
- Üllar Soonik: „Kõik mu huvid on loodusega seotud.“
- Ristna tuletorn – Eiffeli meistriteos
- Kalana – koht, kuhu tahaks jääda
- Margit Kääramees: „Meie jaoks on Orjaku sadam maailma ilusaim väikesadam.“
- Maret Kukkur „rabeleb kultuuriasjadega“
- Klaasikunstnik Kalli Sein: „Hiiumaa on loomiseks ideaalne paik!“
- Ülo Sooster 100
- Nelja Nurga galerii
- Hiiumaa sõber Justyna Seniuta
- Marco Pärtel: „Viscosa kultuuritehasest sai juhuse tahtel mu eluprojekt!“
- Kadri Valdma: „Tuleb kasutada vanu masinaid ja kohalikku toorainet, et oleks väike jalajälg.“
- Hiiumaa – roheline pärandsaar sinises meres
- Välismaalased Hiiumaast
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2024
