Eesti esimese professionaalse helilooja Rudolf Tobiase majamuuseumit satume vaatama talve hakul, sumpame koos Hiiumaa Muuseumi juhataja Kauri Kiivramehega Käinas läbi esimeste lumevaalude ja jõuame vana talukoha juurde.
„Kui aus olla, siis Tobiastega on see maja seotud olnud üsna lühikese aja," selgitab Kauri. „Maja on ehitatud Käina kiriku köstri majaks. See toimis nagu tavaline talu. Ta oli selline rendimaja, köstrid tulid, elasid siin ja läksid edasi. Juhuse tahtel sündis selles majas 29. mail 1873 köstri Johannese ja tema naise Emilie pojana Rudolf Tobias. Siin veetis Rudolf oma 12 esimest eluaastat. Edasi liikus pere Läänemaale ja Haapsallu. Suur osa Tobiase suhteliselt lühikeseks jäänud elust kulges välismaal – Peterburis ja Saksamaal.
Siia on tänaseks alles jäänud originaalne elamu, kivist kelder ja paargu. Rehi, laudad-aidad on kadunud. See on üks väheseid alevi tüüpi majasid, mis Hiiumaal on.
See maja oli 1950ndatel paraku üsna kehvas seisukorras. On omamoodi ime, et see on säilinud. See oli ju kirikuga seotud maja, nõukogude võimule seega vastumeelne asi. Seal elasid kaks eakat naist, kes maja hooldamisega palju tegeleda ei jaksanud. Olukord oli sealmaal, et köstrimaja katus lasi juba vett läbi ja täitevkomiteel oli plaan panna sinna mälestustahvel ja maja maha lammutada.
Ja siis astus mängu kohalik loodusemees Joann Kallas, kes võttis südameasjaks, et saaks sellele majale uue katuse peale. Kallas võttis appi veel kambamehi ja nii ühistööna see maja päästetigi.“
Seega siis nagu ilus näide kogukonna ühistööst.
No mehed läksid küll lõpuks omavahel tülli…
Ära seda osa mulle räägi, ma sellest ei taha kirjutada!
Olgu, räägime siis sellest, et 1973 oli Tobiase 100. sünniaastapäev. Kuigi Tobias oli suurema osa oma nooruspõlvest veetnud Kullamaal ja Haapsalus, otsustati muuseum rajada Hiiumaale.
Miks nii?
No Tobias polnud ju mingi nõukogude ideoloogia lemmik – esiteks pärit kirikutegelase perest, teiseks kirjutas vaimulikku muusikat, kolmandaks võttis endale 1914 Saksa kodakondsuse. Samas suurkuju. Võib-olla arvati, et las seal Hiiumaa piiritsoonis olla siis see muuseum, keegi sinna minna niikuinii ei saa.
Muuseumi tehes koguti kokku vist kogu Tobiase maine pärand, mis Eestis veel alles oli. Näiteks perekond Tobiastele kuulunud vallasvara Haapsalust ja Johannes Tobiase enda poolt valmistatud mööbel.
Muuseum on siis SA Hiiumaa Muuseumid osa?
1967 oli loodud Hiiumaa koduloomuuseum ja Tobiase majamuuseumist sai 1973. aastal selle esimene filiaal. Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäeva tähistati muuseumi avamisega ning selleks tehti köstrimajas ka suured renoveerimistööd. Praeguseks on SA Hiiumaa Muuseumid koosseisus neli muuseumi üle saare: Pikk Maja Kärdlas, Kassari ekspositsioonimaja Kassari saarel, Rudolf Tobiase majamuuseum Käinas ja Mihkli talumuuseum Malvastes.
Aga näe, siin on ju veel uhke tuuleveski. Sellest sa mulle ei rääkinudki.
Jah, see otseselt köstritele ei kuulunud. Veski oli kõrvaltalu juures. See on tegelikult olnud selline rändav tuuleveski. Selle esialgne koht oli Ole külas Sõru kandis, siis viidi see Hagaste külla Pühalepa lähedale. Omandireformi käigus oli see veski sattunud maatükile, mis kuulus kellelegi teisele. Sealt tõime ta Tobiase hoovile.
Kui majja sisse astume, paistab sealt vastu pilt, mida hoone tagasihoidliku välimuse järgi ei oska ennustadagi.
Rudolf Tobiase majamuuseumis saab näha Johannes Tobiase poolt ostetud klaverit, millel noor Rudolf isa käe all mängima õppis. Siin on ka Rudolf Tobiasele kuulunud murtud taktikepp, millega käib kaasas lugu Tobiase äkilisest meelest – ta oli mees, kes ei pidanud paljuks taktikeppi vastu noodipulti pooleks lüüa, kui koor või orkester ei vastanud tema kõrgetele nõudmistele. Rudolf Tobiase isa Johannes oli lisaks köstriametile ka andekas puutöömeister, nagu paljud teised hiidlased. Tema valmistatud oli tänaseks hävinud Käina kiriku orel – mõni asi siis endale koju mööbel valmistada ja just seda mööblit saabki muuseumis näha. Muuseumis on rohkelt nii Tobiaste perekonnale kui ka Rudolf Tobiasele endale kuulunud esemeid ning iga päevaga aina haruldasemad koduseks kasutamiseks mõeldud harmoonium ja orel.
Mis Hiiumaal Tobiase 150. sünniaastapäeva puhul plaanis?
29. maist kuni 2. juunini on õpilastele haridusprogrammide nädal Rudolf Tobiase majamuuseumis, kus pakume eri vanuseastmes kooliõpilastele võimalust tutvuda Rudolf Tobiase elu ja loominguga. Ettetellimisel on läbi aasta saadav Rudolf Tobiase majamuuseumis haridusprogramm „Helisev Seljaküla“, millest me kindlasti julgustame osa saama ka õpilasi väljastpoolt Hiiumaad. 29. mail, kui oleks Rudolf Tobiase sünnipäev, toimub köstrimajas mälestushetk, millega avatakse Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud festivali sündmused Hiiumaal. Tobiase majas on suvel plaanis teha näitemängu ja toiduga sündmuseid koondnimega „Kohtumised Tobiasega“ – viimaste toimumisajad leiab meie kodulehelt ja sotsiaalmeedia kanalitest. Läbi suve on plaanis ekskursioonid Rudolf Tobiase majas, mida viib läbi Helgi Põllo. Osa Rudolf Tobiasega seotud sündmustest leiab aset Pikas Majas – praeguste plaanide järgi peaks seal toimuma Rudolf Tobiasele pühendatud postimargi esitlus ning Tobiase-teemalise raamatu esitlus. SA Hiiumaa Muuseumid filiaale on võimalik külastada ettetellimisel ka väljaspool lahtiolekuaegasid – ärge häbenege seda võimalust kasutada.
Rudolf Tobiase majamuuseum on avatud:
1. jaanuar – 29. mai: ettetellimisel
1. juuni – 20. august: kolmapäev–pühapäev
21. august – 31. detsember: ettetellimisel
***
Rudolf Tobias
Helilooja ja organist Rudolf Tobias on üks eesti rahvusliku heliloomingu ja rahvusliku muusikakultuuri tekkimise juhtfiguure. Ta on esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositsioonihariduse. Tema tegevus ja looming mõjutasid olulisel määral varases kujunemisjärgus Eesti muusikaelu.
Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Käinas. Muusikat hakkas talle õpetama esialgu isa, kes oli ametilt köster ja kes tegeles ka orelite ehitusega ning parandas ja häälestas klavereid ja oreleid. Esimesed säilinud heliloomingulised katsetused Tobiaselt pärinevad 1882. aastast, mil ta oli vaid 9-aastane. Tobiase kirjutatud on eesti muusika esimene sümfooniline teos (avamäng „Julius Caesar“, 1896), esimene kantaat („Johannes Damaskusest“, 1897), esimene klaverikontsert (1897), esimene klaverisonaat (1897), esimene keelpillikvartett (1899), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“, 1909), esimene programmiline helitöö („Walpurgi burlesk“, 1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed arvestatavad klaveriteosed ning esimesed polüfoonilised helitööd klaverile ja orelile.
***
2023. aasta on Hiiumaal muusika-aasta
2023. aastal möödub Rudolf Tobiase sünnist 150 aastat ja nii on Hiiumaal see aasta kuulutatud muusika-aastaks. Kevadel toimub Hiiumaal 15. Rudolf Tobiase nimeline klaverikonkurss, mille kohustusliku pala kirjutas sel korral Hiiumaalt pärit noor ja andekas helilooja Marianna Liik. 28. maist kuni 17. juunini on Rudolf Tobiase auks plaanis Eesti muusika festival, valmimas on Rudolf Tobiase kooriloominguga album. Lisaks juba traditsiooniks saanud suvistele muusikafestivalidele toimub Kassaris suvel väikesaarte laulupidu. Peale tiheda kontserdiprogrammi on Hiiumaa kindlasti aga ka koht, kuhu tulla vaikust nautima. Sest saab ka muusika ju alguse vaikusest.
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
