2023. aasta on Eesti maaturismi sauna-aasta. Hiiumaal on kõik aastad sauna-aastad.
Igal oma
Iga hiiu kodu ja suurema osa saare majutuste juures on saun. Või vähemalt kokkulepe naabriga, kelle juures saab sauna teha. Saunaga käib kaasas hüva suupiste, mõnus jutuvestmine ja vaimukas hiiu nali.
Saun on parem kui jalgpall
Saun on hiidlasele nii tähtis ja püha asi, et laupäeviti ehk saunapäeval võiks nii Ott Tänaku sõidud kui ka jalgpalli MM-mängud olemata olla. Et saaks rahus juttu veeretada, leili võtta ja vihelda. Parematel aegadel olid hiidlastel saunapäevad ka kolmapäeviti, kuid tänapäevased olmemugavused on kesknädalase ihu harimise traditsiooni harvemaks jätnud.
Saun on oluline rituaal
Öeldakse, et vanasti hiidlase elu algas ja lõppes saunas. Saunast sai hiidlane abi ka haiguse korral – see oli vaese inimese arst. Seljavalude leevendamiseks tuli haiget kohta kõvasti vihelda, kurguhaiguste ravimiseks tilgutati leilivette tärpentini.
Vaesel ajal ei tehtudki igas talus iga nädal sauna. Küttepuud olid hinnas ja neid sai raha eest suurele maale müüa, kokkuhoiu mõttes kasutati naabri sauna. Sellest ka väljend „küla saunad köetakse kordamööda“.
Juba sauna kütmine oli eriline toiming. Sauna ettevalmistamisele kulus vanakooli kerisega terve päev. Kütta tuli viis tundi, lisaks veel puhastamised-tuulutamised ja muud tähtsad asjatoimetused. Kui elumajas kasutati tule tegemiseks oksi-käbisid ja muud käepärast, siis saunaõhtuteks varuti kase- ja haavahalge. Keris pidi kuum olema, hästi köetud saun oli soe hommikuni ja leili sai võtta veel ka teisel päeval. Vanasti kasutati saunas pesemiseks puust vanni, sest usutavasti oli vesi selles palju parem kui tavalises vannis.
Vihtlemine on omaette teadus
Hiiumaal öeldi, et neli asja, mis teevad inimese terveks, on saun, viht, viin ja tõrv. Vihtlemisel annab efekti mitte jõuline nüpeldamine, vaid ihule kleepunud lehe lahtitõmbamine – mida suurem leht, seda parem toime.
Viha võib teha ükskõik mis puu okstest, aga eri puuliikidel on oma mõju. Kadakaviha kohta näiteks öeldakse, et see turgutab. Kõige levinum on muidugi kaseviht, aga vihtu on väga erinevaid. Mitte ainult puuokstest, vaid kõigest oskab hiidlane viha teha, kasvõi vanast kalavõrgust või nõgestest. Osavamad kasutavad viha sidumiseks nööri asemel kasevitsa.
Vihale anti vanasti mitu tööd, enne kui see otsa sai. Näiteks tehti vanast vihast enne tulehakatiseks saatmist leivaahju luud. Öeldi, et naised, kes leivaahjuluuda teha ei oska, ei saa mehele.
Sauna jagub omadele ja külalistele
Saunade valik Hiiumaal on lai ja vist ei leidu maailmas saunatüüpi, mida saarel ei ole. On iglusaun, aurusaun, telksaun, tünnisaun, Soome saun ja kõik ülejäänud variandid. On ka kaks toimivat avalikku suitsusauna, mida saab privaatsemaks ürituseks rentida. Ratastel sauna või saunatünni saab tellida kuhu vaid soov on: metsa, mere äärde või lumisele põllule.
Saun nõuab pühendumist
Lisaks tavadest kinni pidamisele on tähtis ka tuju. Sauna tuleb minna heal meelel, ilma kurjade plaanideta. Saunamõnude kõrval on olulisel kohal omavaheline suhtlemine. Hiidlastel on ka täitsa oma uudisteagentuur KKNSR, mis on lahti seletatult ,,keegi Kärdla naine saunas rääkis“. Sauna sisse minnes ikka teretati, öeldi: „Tere, sauna!“ Olid ka mitmesugused keelud, näiteks ei tohtinud saunas vilistada. Saunas pidi olema viisakas.
Hiiumaa saunatooted saadaval ka tänapäeval
Koguni oma saunaseebid ja muud saunatarbed on Hiiumaal olemas. Pesusvammi asemel kasutatakse Hiiumaal peenikese silmaga kalavõrku, toredad kohalikud tooted on ka seljapesemisnöör, leiliveekotike ja Käina lahe muda.
Vana aja saunatoidud olid karask, kruubipuder, herned, kuivatatud õunad (sest kes siis kommi sõi!) ja käkisepik. Hiiumaal leili võttes tasuks esmalt vaadata kohalike tootjate riiulite poole – Hiiu maitsed sobivad Hiiu saunaga hästi.
***
Saunabusside festival kutsub leiutajaid
Juba 17 aastat on Hiiumaal korraldatud liikuvate saunade festivali, kus viheldakse korralikult ja valitakse välja aasta parimad mobiilsed saunad. Pikaks nädalalõpuks tulevad Hiiumaale kokku nii isesõitvad kui järelveetavad saunad ja kogemusi saab vahetada kõigil saunaga seotud teemadel alates vihtlemise temperatuurist ja lõpetades saunabussi rehvivalikuga. Iseliikuvaid saunasõidukeid on ehitatud mitmel pool Eestimaal, kuid kokkutuleku traditsioon on välja kujunenud ja püsib just Hiiumaal.
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
