Eriliselt meeldiv side ja suhe Hiiumaaga on Enn Kunilal tema sõnade järgi olnud juba üle 30 aasta. Oma maakodu rajati Kärdlasse 1990. aastal.
„Hiiumaa on minu jaoks kõigi nende aastate jooksul olnud hingelise rahulolu paik. Igapäevased probleemid ja mured on õnnestunud Hiiumaale minnes tavaliselt Rohuküla sadamasse maha jätta,“ räägib Kunila.
„2015. aastal välja antud mahuka koguteose pealkiri on „Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene“. Need märksõnad on ka minu ja pere jaoks olnud väga olulised. Hiiumaal veedetud aeg, suhe kauni looduse ja oma saart armastavate inimestega on olnud asendamatud.“
Algusaastatel kulus mehe põhiline energia maamaja ja aia korrastamisele-hooldamisele ning rahulolu pakkus teadmine, et on võimalus üht lapikest Eestimaad kaunimaks muuta. Aastatega tekkisid aga head suhted paljude Hiiumaa eri valdkondade inimestega, mis viisid ka esimeste tegevusteni.
Kunstisündmused ja nende toetamine
Esimesed Enn Kunila kunstikollektsiooni näitused toimusid 2007. aastal Kärdla Kultuurikeskuses ja Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas.
„2008. aastal leidis aset aga töine kohaletulek Hiiumaale – nimelt avasime 29. mail 2008 Linnumäel Hiiumaa Selveri, suurima kaubanduskeskuse Hiiumaal, müügipinnaga 1640 m². Sellest ajast on Selver olnud Hiiumaa kultuuri- ja spordiürituste pidev toetaja. Olulisematest projektidest tuleks nimetada Kärdla kiriku renoveerimist, Hiiu Folgi, Hiiumaa Homecomingu Festivali, Sõru Jazzi, Hiiumaa jalgpalli ja võrkpalli toetamist ning paljusid teisi üritusi. Oluliseks on olnud ka Hiiumaal toimuvate sündmuste tasuta reklaamimine Selverite siseraadiotes ja teistes kanalites üle Eesti.“
Isiklikus plaanis jätkus tegevus kultuurisuunal
„Kokku on Hiiumaal aastatel 2007–2018 toimunud üheksa minu kunstikollektsiooni näitust. Nendest kuus Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas ja kolm Kärdla Kultuurikeskuses. Neljal näitusel on olnud esindatud ka Eesti kunsti suurkuju Konrad Mägi looming (vt kunilaart.ee),“ selgitab Enn.
„2011. aastal asutasime Hiiumaa Kultuuri Seltsi, soetasime Estonia kontsertklaveri ning alustasime kontserttegevust nii Kärdla kirikus kui ka Kärdla Muusikakoolis. Aastate jooksul on Hiiumaal esinemas käinud palju suurepäraseid muusikuid: Ain Anger, Mihkel Poll, Jaakko Ryhänen, Koit Soasepp, Priit Volmer, Ivari Ilja, Annely Peebo, Piia Paemurru, Marko Matvere, Janne Ševtšenko, Aare Saal, Helen Lokuta, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Oliver Kuusik ja mitmed teised. Lisaks nendele kontsertidele on klaver rännanud üle Hiiumaa, et aidata läbi viia erinevaid muusikasündmusi.“
2014. aastal asutati Hiiumaa Sõprade Selts ja algasid ettevalmistavad tegevused Kärdla kiriku renoveerimiseks, mis kestis aastatel 2018–2020. Renoveerimine sai teoks tänu väga paljudele toetajatele.
Praegusesse, täielikult korras ja aasta ringi kontserttegevuseks kasutatavasse kirikusse on eri korraldajad tänaseks päevaks toonud palju muusikasündmusi. Näiteks 2022. aastal toimus kirikus üle 30 kontserdi.
2023. aasta üheks tippsündmuseks Hiiumaal on Eesti muusika suurkuju Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva tähistamine. Hiiumaa Kultuuri Seltsi eestvedamisel toimub sel puhul 28. maist kuni 17. juunini festival „Eesti muusika pidupäevad Hiiumaal“, mis hõlmab kokku üheksa kontserti (neist kaheksa toimub Kärdla kirikus ja üks Käina Kaunite Kunstide Koolis), kus kõlab Rudolf Tobiase, aga ka teiste tuntud Eesti heliloojate looming ning esinevad väljapaistvad Eesti muusika kollektiivid ja solistid. Esinevad Tallinna Kammerorkester (dirigent Tõnu Kaljuste), Eesti Filharmoonia Kammerkoor (Tõnu Kaljuste), Tobiase-nimeline keelpillikvartett, kammerkoor Collegium Musicale (Endrik Üksvärav), Hiiumaa Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (Olari Elts), Eesti Rahvusmeeskoor (Mikk Üleoja), solistidena Mirjam Mesak, Ain Anger, Raiko Raalik, Tamar Nugis, Ivari Ilja, Mari Poll, Mihkel Poll, Piret Aidulo. Festivali kunstiliseks juhiks on Arne Mikk. Lisaks kontsertidele on 29. mail festivali kavas ka mälestushetk Rudolf Tobiase sünnikodus Käinas ning raamatu ja postmargi esitlus Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas Kärdlas.
„Suur rõõm on olnud näha ja kogeda arengut, mis aastate jooksul Hiiumaal on toimunud kultuuri valdkonnas. Leian, et kultuuri- ja spordivaldkonna pidev areng on määravaks teguriks, et noored haritud spetsialistid sooviksid oma kodu siia rajada ja Hiiumaa elu edendada,“ sõnab kunstikollektsionäär lõpetuseks.
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
