Hiiumaal on mitu olulist tuletorni – Kõpu, Ristna, Hiiesaare, Sõru, väiksemaid tulepaake veel. Tahkuna tuletorni saab tänapäeval igaüks ronida (nagu ka Kõpu ja Ristna tornidesse), aga nõukogude ajal oli see väheste privileeg.
Tuletorn ehitati Tahkuna poolsaarele siis, kui oli valminud Peterburi-Paldiski raudtee ja rohkematele laevadele oli vaja ohutut veeteed. 43 meetri kõrgune torn valmis 1875. aastal. Tahkuna tuletorni juures töötas Vene ajal terve meeskond – neli perekonda –, kelle ühine ülesanne oli majaka tuli hele hoida, et poleks alust juttudel, nagu jätkaks hiidlased Ungersternbergide traditsioone ja juhiks laevu madalikele, et neid siis röövida. Praeguseks on sellest meeskonnast tuletorni alla ajaloolistesse majadesse elama jäänud veel vaid Viktor ja Liia Toom. Liia ise enam torni ronida ei taha, aga on lahkesti nõus selgitusi jagama.
Tuletornivahi töö 1970ndatel
„Mu mees tuli siia tööle 1970ndatel. Töö polnud ju keeruline, aga vastutus oli suur,“ meenutab Liia ja lisab: „Kui Viktor tööle tuli, oli tuletorn käsitsi lülitamise peale. Majas oli vahiruum, neil oli graafik, mis sõltus päikesevalgusest, et millal tuleb tuli sisse ja millal välja lülitada. Meie ajal oli süsteem juba elektri peal, aga vanad diislimahutid on praegu ka veel alles, et kui elekter kadus, siis tuli lülitada ümber diisli peale. Tuli paistis ära 13 meremiili kaugusele,“ räägib Liia. Naise sõnul oli kord vanasti range, tolm pühiti igalt poolt ära, kupliklaasid hoiti puhtad, neid pesti lausa piiritusega. Kõik siitringi tuletornid olid omavahel raadiosides. Vahel helistasid mitu korda päevas, et kuidas läheb ja kas kellelgi on abi vaja. Tuletornivahid pidid tegema ka ilma- ja jäävaatlust, need andmed anti edasi telefoni teel.
Hiidlased – omaette inimesed
Viktor ja Liia tulid Lõuna-Eestist, aga praeguseks on neil juba 54 aastat staaži hiidlastena. Küsimuse peale, kas alguseks oli keeruline, vastab Liia järgmiselt: „Kui tulema hakkasin, siis Põlvas sõbrannad hoiatasid, et oh jumal, kuhu sa lähed, see on ju Eestimaa Siber! Aga ma harjusin kiiresti – koolis, kus töötasin, olid armsad lapsed ja väga armsad lapsevanemad.“ Hiidlased olevat naise sõnul täiesti omaette inimesed. „Nad on veel rohkem sissepoole elavad inimesed kui ülejäänud eestlased. Nad vaatavad võõrast ikka pikka aega hindavalt, aga kui lõpuks omaks võtavad, siis ka päriselt. Hiidlased ei kipu sinu ellu, aga nad on väga tähelepanelikud. Mäletan, et kurtsin kunagi hoovi peal, et mul telekas jupsib. Mõne aja pärast tuli üks naabrimees, tööriistad käe otsas, et ta oli kuulnud, et oleks abi vaja. Hiidlased on ka väga ühtehoidvad – nägin seda koolis töötades, et kui keegi hätta satub, on sotsiaalvõrgustik kohe olemas. Kogukond toimib hästi.“
2012. aastal viidi tuletornid automaatika peale ja tuletornivahtide romantiline amet sai sellega otsa. Kui Liia käest küsin, kas mõnikord omal ajal nii ka juhtus, et tuli ununes põlema panna, vaatab vanaproua mulle kelmikalt otsa ja naerab: „No mõnikord jäi natuke hiljemaks, jah, juhtus seda ka.“
Merendusliku Hiiumaa kohta saad infot https://teejuht.halulaev.ee/
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023