Hiiumaal on stabiilselt 260–270 kohalikku jahimeest. Võtame Emmaste jahimajas suure laua taga ette jahiseltsi kuuluvad vennad Paavo ja Marko Pruuli ning uurime pisut Hiiumaa jahinduse kohta.
„Mida vähem meedia meist kuuleb, seda parem. Tavaliselt tullakse meile kallale,“ annavad mehed aru. „Jahimeeste kuvand on pigem negatiivne.“
Miks negatiivne?
„Üldjuhul, kui keegi ostab saarele suvila või maa, keelab ta jahi seal ümbruses ära. Sigadele see meeldib ja minnakse uuele asukale külla. Inimene ehitab aia – sead saavad selle alt sisse. Paari aasta pärast tuleb inimene meie juurde ja suhted lähevad normaalseks,“ selgitab Paavo.
„Jahimees on tööriist, meie ei ole probleemi põhjustajad, me oleme lahendus,“ tähendab Marko.
Meeste sõnul on Hiiumaal rohkem kui 2000 metssiga. „Kui me aasta otsa jahti ei peaks, oleks sigu kohe rohkem kui Hiiumaal inimesi,“ nendivad mõlemad ja Paavo lisab: „Politseid kutsutakse meile mõnikord ka – paugutamise pärast, aga niimoodi me lasta ei oska, et pauku ei tee. Surnuks sigu ju ei kõdista.“
Kas olete proovinud?
Paavo naerab: „Muidugi! Igat moodi olen proovinud!“
Saarel oli olnud juhtum jahikoertega, millest vahel siin-seal heietatakse.
„Palju väljamõeldud kära. Kord oli itaallastel liiga palju koeri autos. Pärast hakkas keegi rääkima, et Itaalia jahimehed lasevad koera maha, kui teda enam vaja pole. Loll jutt. Need on kallid loomad, nende eest hoolitsetakse üle mõistuse. Jahikoer on nagu väärtuslik püss, miks peaks selle ära viskama?“ selgitab Paavo kuulujuttude tagamaid.
Mis Hiiumaa karust sai?
Mehed pakuvad, et magab. „Meil pole nii palju elevust olnud kui selle karuga. Hulk inimesi nägi teda! Käis mõnel kümne meetri kauguselt mööda,“ räägivad nad. Jahimeeste sõnul ei ole mõmm saarel pahandust veel tegema hakanud.
Karu te ei lase?
„Issand, ei! Ei pea ju!“ ütlevad jahimehed peaaegu et pahandades.
Kuidas Hiiumaal jahti pidada saab?
„Emmaste jahiseltsi nimekirjas on 58 jahimeest. Jahimaja algusaastatel oli 8. Seltsil on tingimus, et kõik jahimehed peavad olema Hiiumaaga seotud – kas saarelt pärit või omama seal kinnisvara. Ka omadel on esimene aasta katseaasta – kas sobitakse üldse seltskonda ja näidatakse end heast küljest. Siiski saad külalisena mandri pealt jahti pidama tulla: helistad ette ja siis otsustatakse, et mis ja kuidas,“ selgitab Marko.
Kunagi oli Hiiumaal vähe loomi.
Paavo: „Alguses olid rebased ja jänesed. Põhiline oli jänesejaht, tedred ja väikeulukid. Kitsed toodi 1930ndatel ja neid siis 1960ndatel kütiti. Põdrad tulid 1960ndatel. Esimene põder lasti ühisjahis aastal 1968. Hirved toodi metsamajandi ja jahimeeste seltsi poolt koos, mitmes jaos, 1970ndatel.“
Aga hundid?
„Viimane hunt oli Hiiumaa muuseumis, 1970ndate alguses lasti maha. Siis paarkümmend aastat kriimsilmi ei olnud. Ka hunti tuleb mõnikord lasta,“ räägivad mehed. Meeste sõnul vähenes ühel hetkel näiteks lammaste arv 4500-lt 3000 peale. Hundid hakkasid neid nahka panema, karju laiali ajama.
„Kord jälitasime neid (hunte) ning nad põgenesid jää peale. Järele me ei läinud. Järgmine päev ajasime jälgi – oli näha, et kari oli kaks kilomeetrit Muhu poole jooksnud, aga tagasi pöördunud. Lootsime, et nad lähevad lihtsalt minema, aga ei!“ meenutab Paavo.
Mis hundist pärast laskmist saab?
„Nahk pargitakse, lihakeha läheb merikotkastele. Aga teda pole kerge kätte saada. Ta on jahimehele võrdne vastane,“ mõtiskleb Marko. „Hundi luid viin ka ühele kunstnikule. See kunstnik arvab, et seal on vägi sees, kui hundi luu kunstiks ümber töötleb. Ja näiteks vanemad Eestist leitud parmupillid on põdra sääreluust,“ märgib Paavo.
Kuidas hunt saarele jõuab?
„Tuleb üle jää,“ vastavad Hiiumaa jahimehed ja silmitsevad küsitlejat mõtlikult. „Loomal käib elu toidu järgi, Hiiumaal on süüa palju!“ lisavad nad justkui uhkusega!
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
