Paljud võib-olla ei teagi, et Hiiumaale saab ka läbi pilvede liueldes ja etskae – sellel ajal, kui lugu kirjutame, tuleb ühel inimesel saare ja mandri vahet käimine taevateed kasutades vaat et odavam välja kui sama retk merd mööda.
Hiiumaa ja lennunduse suhe lõi õitsele esimese vabariigi ajal. Esialgu toimusid ainult postilennud: oli vaja lahendust pakkide saarele saamiseks. Kui seda meritsi parasjagu teha ei saanud, otsustati pakid „taevast alla visata“. Kuna igasugust kraami oli vaja ka saarelt mandrile saada, läksid mõtted lennuvälja rajamise peale.
Lennujaam saab tänavu 60 aasta vanuseks
„1960ndate keskel pandi maha mustkate ja aastal 1971 hakkas käima esimene reaktiivlennuk Jak-40,“ meenutab lennujaama käitlusjuht Allan Mäll, kuid ei suuda esimese hooga öelda, kui kiiresti toonane raudlind Tallinna ja Kärdla vahel vuhises. Praegune lennuk lendab selle maa 25 minutiga.
„Regulaarlendude arv on olnud juba pikalt 12 korda nädalas ja lennu all mõistame siin edasi-tagasi lendu. Igal tööpäeval kaks lendu, laupäeva hommikul üks ja pühapäeva õhtul üks. Käitlusjuht on vanakooli kõnekäänus jaamaülem,“ selgitab Allan ja kirjeldab oma maja: „Kärdla lennujaamas on tänase seisuga 18 töötajat: lennuinformaatorid, julgestustöötajad, klienditeenindajad, rajameistrid, insenerid.“
Lennujaam ise on oma territooriumilt 70 hektarit väike. Selline armas. Võrdlusena paikneb näiteks Pärnu lennujaam 250 hektaril.
Lennuk on 19-kohaline
Uurime Hiiumaa valla ühistranspordi spetsialistilt Piret Sedrikult, kas suuremat lennukit ei oleks vaja. Piret vastab nii: „Reisijate arvu vaadates on ideaalne, kui suvel lendaks suur ja talvel väike lennuk. Suvel peab reisi mitu nädalat ette kavandama, talvel on paljud reisid päris tühjad. Erinevad lennumasinad tähendavad aga erinevaid meeskondi, hooldusteenust, mis on oluliselt kallim kui üht tüüpi lennukiga liinivedu. Kulude tõustes on omakorda oht, et riik tõstab ka piletihinda. Seega rahakoti vaatevinklist vaadates on suur samm edasi, kui saaks tihedama sõiduplaani senises suuruses lennukiga.“
„Kogukonnal oleks siis võimalus valida saarele tulekuks erinevaid kellaaegu,“ nendib Piret, kelle sõnul lisaväljumine reede ja pühapäeva pärastlõunal leiaks kindlasti kasutamist, need reisid on ka talveperioodil välja müüdud. Järgmise sammuna võiks lisanduda laupäeval õhtune ja pühapäeval hommikune reis. Suuremate ürituste puhul on riik võimaldanud ka lisalende, mis on olnud väga hea täituvusega.
Samas Saaremaa liini suurema lennuki kogemus näitab, et reisijaid on päris arvestatavalt juurde tulnud. Eelmise aasta 11 kuuga oli Kuressaare suunal lennureisijaid üle 26 000, sel aastal juba rohkem kui 35 000. „Ehk töötab see ka meie suunal nii,“ usub Piret.
Tugi Hiiumaa meditsiinile
„Hiiumaal on 15 arsti ja haigla on Põhja-Eesti Regionaalhaigla võrgustikus. Lennugraafik – väljumine Tallinnast 7.15 ja õhtune väljumine Hiiumaalt 17.45 – aitab inimestel saada eriarstiabi, kuna tohter, kes päevaks saarele tööle tuleb, jõuab hommikul 8.15 vastuvõtule ning õhtuks mõnusal ajal koju tagasi,“ kirjeldab Piret, kuidas töötab Hiiumaa Haigla.
Piret peab oluliseks rõhutada ka seda, et lennuk on hetkel ainuke ühistranspordivahend, millega hiidlane jõuab hommikul poole üheksaks pealinna, ning et pilet on sama hinnaga nii Hiiumaa elanikule kui ka mandriinimesele. Kedagi ei diskrimineerita.
Selles numbris
- Michele Parrucci: „Ma olen zen inimene.“
- Ioannis Basdanis ja Diana: „Söögitegemine on hobi, mitte äri.“
- Hiiumaal ei jää keegi nälga
- Kaja Antons tõi Hiiumaa Köögi ja Pagari pildile tagasi
- Kärdla Lennujaam – 100 jalgpalliväljaku jagu tõhusust
- Riina Tamm: „Hiiumaa Haiglas on väga püsiv kollektiiv!“
- Hiiumaa spordikeskuse juht Martin Lauri: „Hiidlased on meie keskuse soojalt vastu võtnud!“
- Ain Tähiste: „Kevadel avame Hiiumaa merenduse ja kalanduse virtuaalse teejuhi.“
- Sander Kopli: „Hiiumaale elama tulla on väga hea mõte!“
- Taavi ja Birthe Liivandi: „Saatuse käpp on meie loos sees.“
- Ettevõtluskonsultant ja kalanaine
- Vaprad kalurid
- Olukorrast metsas
- Piret Eesmaa: „Hiiu Leht toimib kogukonna jõust!“
- Hiiumaa tuletornid – Tahkuna
- Nele Eller: „Leiame käsitöölise enam-vähem igale alale.“
- Jaak Adamson ja Hiiumaa legendid
- Enn Kunila, metseen selle sõna kõige paremas mõttes
- Edith Karlson: „Kulgen saarel looduse rütmis, kuulan ja vaatan.“
- Tõnu Õnnepalu: „Hiiumaa talvedes on midagi väga erilist.“
- Õie Laksberg: „Saunal jäägu sauna lõhn!“
- Hiidlasele on saun püha
- „Poole peega hiidlased“ Siim Nestor ja Raul Saaremets
- Rudolf Tobias ja Hiiumaa
- Hiiumaa randade mitu nägu
- Hiiumaa salapaigad
- UNESCO biosfääri programmiala
- Matkatee võlu
- Roheline sihtkoht
- Omal käel ümber Hiiumaa
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2023
