Alar Sikk on esimene eestlane, kes jõudis maailma kõrgeima mäe Džomolungma tippu. Matkaradade arhitekt Alar Sikk on ühtlasi esimene eestlane, kes on mägesid vallutanud igal mandril. Hiiumaa kohta ütleb ta nii: „Mulle lihtsalt väga meeldib!“
„Matkaraja ettevalmistamine on kollektiivne töö,“ teatab Alar Sikk tagasihoidlikult. „Rajad tuleb välja mõelda, kaardistada, lõkkekohad paika panna – asjaga tegeleb suur kollektiiv,“ märgib mees. „Eks minu käekiri on tuntav seal igal pool,“ lisab ta muigvel suuga. Alar kinnitab, et matkama saab hakata juba Heltermaa sadamast, kui tahtmist on ja matkasaapad jalas.
Millised on RMK Hiiumaa matkarajad?
„RMK radu on palju,“ räägib Sikk, kelle sõnul ta ise tegeleb pikkade matkateedega. Ka väikesi matkaradu leidub Hiiumaal kümneid, kuid pikki kulgemise teid on vaid üks. „See tee on 230 kilomeetrit pikk. Hakka aga otsast pihta ja käi. Minule isiklikult meeldib see Hiiumaa RMK rada kõikidest oma valmispusitud radadest kõige rohkem,” tunnistab Alar. „Seda just oma mitmekülgsuse poolest. Ma olen Lõuna-Eesti poiss, mind tõmbab ikka mere äärde.“
See Hiiumaa matkaradade sepitseja on olnud praktiline: „Tavaline matkarada järgib lihtsalt loodust. Hiiumaal oleks samuti tore, kui ühel pool on meri ja teisel pool mets…“ Alar selgitab, et Hiiumaa rajad on mõeldud matkamiseks aasta ringi. Kasvõi novembrikuus, kui sajab lörtsi. RMK rajad käivad mööda luiteharju ja jäävad rohkem sisemaale, et külm tuul matkaja nina talvel ära ei võtaks. „Rada jääb tihtipeale 200 meetrit rannast kaugemale,“ teatab Alar.
„Kuigi rada viib sind mõnikord rannajoonest kaugemale, leiab sellelt kogu eripalgelise Hiiumaa looduse. Kaks kolmandikku Hiiumaa matkarajast on metsarada, mis kulgeb katkematult,“ uhkustab see looduses seikleja ning toob näiteks Mandri-Eesti, kus matkarada kulgeb põldude vahel.
„Enamik Hiiumaa RMK rajast on puhas metsarada,“ kinnitab Sikk ning rõhutab: „See rada ei ole jalgrattamehele, vaid sobib jalgsi matkajale.“
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
