Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“

Sakarias Jaan Leppik on olnud õigeusu preestri ametis Hiiumaal viis aastat. Tema sõnul on ta sügishiidlane – inimene, kellele meeldib Hiiumaal olla muudel aegadel kui suvel. Mees on nagu hunt Kriimsilm, sest püha ameti kõrvalt jõuab ta olla laulja ja muusikaõpetaja, kirjutada artikleid ning lugeda loenguid.

Sakariase lemmikkirikud? 

„Lemmikkirikud? Ma ei tegele ju spordiga!“ hüüatab Sakarias. Sakariase sõnul on kõik kirikud, hoolimata nende arhitektuurist, saarel omapärased ja erinevad. „Selge, et olen õigeusu preester ja ma tunnen ennast kodusemalt õigeusu kirikutes. Hiiumaal on neist restaureeritud kaks: Kuriste kirik ja Malvaste kabel. Viimane on vanem puitehitis, õlgkatusega. Kohalik rahvas räägib, et selle ehitamiseks kasutati Puski kiriku lähedal oleva poe palke,“ tutvustab preester Hiiumaa õigeusu kirikuid.

Puski kirik

„Puski õigeusu kirik on avariilises seisus. Vanadelt fotodelt on näha kiriku interjöör. See on nii ilus, harras, hämara värvusega, soe nagu ortodoksi kirikud võiksid olla,“ räägib jumalamees unistavalt.

Sakariase sõnul kujundavad interjööri koguduse liikmed ise. See puutub kõikidesse kirikutesse. Õigeusu kirikutes on sisekujunduse suhtes väga ranged reeglid, seetõttu kitši kirikusse ei pääse. Sakariasel on suur rõõm, et Puski kirik sai välise ehitise lõpetamiseks nii vallalt kui ka muinsuskaitselt arvestatava summa. 

Kui sinna kõike mööblit tagasi ei tooda, siis kirik jääb tühjaks, nagu algselt õigeusu kirikud olid, ja siis oleks seal kindlasti selline akustika, mis sobiks vaimuliku muusika kohaks. 

Vaimulikku muusikat on viimastel aastatel tehtud ka Kuriste kirikus. Kokku on saarel kaheksa töötavat kirikut. Pealekauba veel palvemajad. Hinge eest saarel hoolitsemata ei jää.

Kiriku kalmistu eripära

„Kõik, kes on Puski kiriku ümber paikneval kalmistul käinud, kirjeldavad ülimat rahu, mida nad ei koge mujal,“ räägib Sakarias. „See surnuaed on midagi erilist oma vanade haudade ja kõrgete puudega. Ilma religioosse silma läbi vaatamata, ütleks ma, et see biotoop, mis surnuaeda ümbritseb, see on imeline. Võid tundide kaupa seal kalmistul istuda. Olen kogenud paljusid surnuaedu, kuid nii mõneski ei jaksa kaua jalutada. Puskilt ei taha aga ära minna. Ja ma ei räägi seda new age’i tasemel,“ selgitab preester. 

Seotus Hiiumaaga

Sakarias Jaan Leppiku juured ei ole Hiiumaal. Abikaasa on aga hiidlanna, kuigi üks põlvkond on vahelt ära jäänud.

Hõimumentaliteet on tähtis

„Kui lähtuda kultuuriantropoloogiast, siis hõimumentaliteet on pärimuse alalhoidmise vundamendi üks aluskive. Suuline pärimus laguneks ilma selleta laiali. Suuline pärimus peab edasi andma esivanemate ehk siis sinna klanni kuulunud inimeste oskusi, elutarkust, klanni sisest informatsiooni, kõike seda, mida identiteediks vaja on. Seda eriti saarel, sest saar on eraldatud ala,“ selgitab Sakarias.

Omaksvõtmise asjus 

„Lõpuni omaks ei võetagi ja ma pean sellega lihtsalt leppima. Väike hiiu vere tilk päästab sind omaksvõtmisel aga küll. Lased sel tilgal kukkuda veeklaasi ja vesi on kohe natuke roosakam.“

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022