Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“

Tegusat Helgit teavad saarel kõik. „Mina olen lihtsalt üks hiidlane!“ põrutab Helgi naljaga, kui küsida, mis tiitel tema nime taha kirjutada. „Olen muuseumis teadusdirektori nime all, aga see ei ole praegu oluline.“

Helgi Põllo on nii põlishiidlane, kui annab olla. Ei ühtegi mandriinimest otseses suguvõsas, kui üks ligi 200 aasta taha jääv pötku välja arvata (pötku on hiiu keeles mandriinimene).

Lisaks mitmele kutsumusele on Helgi ka ajaloolane. Uurime, milliseid juubeleid – nii hoonete kui ka Hiiumaa inimeste omi – tasuks aastal 2022 silmas pidada.

„Tähtpäevi on mitmeid ja kõik need leiavad endale Hiiumaa sündmuste kalendris koha. Mina ei ole eriürituste otsene korraldaja ja seega pikka nimekirja peast ei tea. Võiksin aga tähelepanu juhtida paarile nüansile,“ mõlgutab Helgi mõtteid.

Juubilarid 2022

„Juubelite mõttes ei ole 2022. aasta Hiiumaal just liiga rammus aasta. Kuigi saarel on toimivaid kunstnikke ja tehakse nende juubelinäitusi, saab juubilaride arvu poolest suurem olema alles järgmine aasta. Üks juubel on sel aastal aga omamoodi märgiline,“ paljastab Helgi.

Helgi sõnul möödub 175 aastat Rudolf Tobiase isa sünnist. Järgmisel aastal on Rudolf Tobiasel endal 150. sünniaastapäev. „Isa on tal huvitav ja liikuma panev jõud, kuna me ei tea, kuidas ta oma muusikahuvi ja teadmised üldse sai, et need lastele edasi anda ning tänu millele tema pojast selline teedrajav helilooja kujunes,“ räägib ajaloolane.

„Juubeleid tähistavad Paul-Eerik Rummo, Ave Alavainu, Tõnu Õnnepalu ja paljud teised, kes on meie saarest inspiratsiooni saanud või siia lausa oma kodu rajanud,“ kinnitab Helgi veel. „Tegelikult leiab neid juubilare igal aastal,“ lisab ta ja sellest võib välja lugeda, et kohalikest loomeinimestest saarel puudust ei ole.

Äramärkimist leiavad Suuremõisa lossi ning Reigi kiriku ja koguduse juubel. Suuremõisa mõisakompleksi peahoone sai valmis 1772. aastal ja sellega seoses on juuli alguses tulemas suured lossipäevad.

„Reigi kiriku ja kogudusega saab siduda väga palju põnevaid ajaloosündmusi ja inimesi, mistõttu on need sattunud kirjanike, kunstnike ja muusikute loome keskmesse. Lisaks muidugi suur lugu reigirootslaste saarelt ärasaamisest ning kuulus Ungern-Sternbergide suguvõsa haakub samuti mitmel moel just selle kirikuga. Ühesõnaga: praegune kirik ise ei ole küll väga vana, aga tema sisu on suurem kui nii mõnelgi teisel samaealisel ehitisel.“

Helgi toob välja tähtsamad majakad, mida turistil kindlasti külastada tasuks: Kõpu, Ristna ja Tahkuna. Need jäävad maad mööda tulijaile samuti nii-öelda Reigi kiriku tee peale, endise Reigi kihelkonna maadele.

„Ka siis, kui saar oli okupatsioonijõudude piiritsoon, saabus siia üksjagu turiste. Saare külastamiseks oli vaja luba. Aga korralikke Hiiumaa kaarte tollal ei olnud. Kui kuskilt mõne eestiaegse kaardi kätte sai, siis seda sai salaja vaadata.“ Juba lapsena joonistas Helgi venna abiga paberile üles Hiiumaa eri piirkondade teid ja radasid, et kohapeal rännates paremini orienteeruda. 

Aastal 1989 puhusid värskemad tuuled ning Hiiumaa Arenduskeskuse eelkäija andis välja Hiiumaa kaardi, millele Helgi Põllo tekstid kirjutas. Kaardile oli isegi märgitud, kus kohas Hiiumaa seoses Soome ja Rootsiga asub. „Selle aja kohta oli see kaart oluline ja tore saavutus. Sinna sai esimest korda oma Hiiumaa mõtted kirja, mõned tähtsamad sündmused ja isikud peale…“ meenutab Helgi. „Ilmselt paljudele oli see turismikaart esimeseks tutvuseks Hiiumaaga. Lisasime sinna ka palju pildimaterjali. Mis aga kõige tähtsam, tekstid tõlgiti inglise keelde.“

Helgi Põllo teeb ka giiditööd

„Turism on vajalik. Seda on maailmas aga nähtud, et suure turismivooluga võib kaasas käia kohaliku elanikkonna kadu, kui kinnisvarahinnad on kõrgeks aetud,“ on Helgi korraks murelik. „Eks me tahame kõik, et Hiiumaa päriselu jääks püsima ja turism toetaks seda. Loodan, et Hiiumaa turismist ei saa kunagi kiik, millega üle võlli saad, aga langed teisele poole, kuhu ei tahaks jääda. On oluline, et saaksime talve üle elada, aga kui püsi­elanike arv turismi tõttu peaks vähenema, ei ole see hea.“

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022