Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“

Urmo Vaikla on sisearhitekt, kes abikaasa Tüüne-Kristin Vaiklaga käivitas Kärdlas rahvusvahelise kunsti­residentuuri Kordon.

Kui rääkida Hiiumaa kunstielust, peaks kindlasti kõnelema kunstnike vabaühendusest HiKu ja Nelja Nurga galeriist, aga ka Hiiumaa muuseumi Pikast majast, Kärdla kultuurimajast, Reigi pastoraadist, Suuremõisa lossist, kus pidevalt näitusi toimub. 

Alates 2017. aastast on Hiiumaal veel üks põnev kunstipesa, mida peab perekond Vaiklad, kellest kõik kunstnikud. 

Tegu on Kärdlas asuva Kordoniga. Eestis on kümme kunstiresidentuuri, millest vaid Narva on riigi poolt rahastatud, teised on kõik eraalgatuslikud. Nii ka see. 

Pereema Tüüne-Kristini isa oli Hiiumaalt pärit keeleteadlane Paul Kokla, kellelt on ilmunud ka Hiiu sõnaraamat. Sedakaudu on perel saarega otsene seos. Tänu Kõrgessaare vallas sündinud kunstnik Kaljo Põllu utsitamisele soetati enam kui 30 aastat tagasi koos sisearhitektist abikaasa Urmoga endale Hiiumaale oma elamine. Nende tütar Ingel on visuaalkunstnik ja filmitegija ning tütar Ann-Mirjam lavastuskunstnik.

Urmo, kunstiresidentuur on siis selline asi, kus kunstnikud puhkamas käivad, eks ole?

Eehhh, see on nüüd kõige vääram arusaam…

Las ma nüüd mängin rumalat ajakirjanikku, räägi aga sina, kuidas päriselt on!

Tegelikult on see koht, mis pakub kunstnikule elu- ja töötingimusi. Paljud kunstnikud maailmas liiguvad erinevatesse kohtadesse, et saada inspiratsiooni. Samas peavad seal olema normaalsed töötingimused. Lihtsalt hotelli ei taha kunstnikud ka minna. Residentuur pakub ka keskkonda, mis on seotud kohaliku kogukonnaga, loodusega.

Eesmärk on tõmmata siia kunstnikke väljastpoolt Hiiumaad, nii Eesti oma kunstirahvast kui ka rahvusvaheliselt tuntud tegijaid. Me oleme ka rahvusvahelise residentuuride võrgustiku liikmed.

Kuidas suhestub see maailmakunst Hiiumaaga?

Meie juhtmõte on, et ühte kohta tutvustavad eelkõige inimesed, kes on selles kohas käinud.

Me teame Hiiumaad Aino Kallase ja Herman Sergo jutustuste kaudu. Norrat teame palju Konrad Mägi maalide kaudu. Loominguline inimene peegeldab seda kohta, kus ta loob.

Meie esimesed külalised olid prantsuse kunstnikepaar Thomas Lanfranchi ja Agnés Aubague. Thomas tegeleb hiigelsuurte lendlevate objektidega, mida ta teeb prügikottidest, mida siis ise filmib ja pildistab. See oli hea näide, kuidas Hiiumaa jõuab maailma. Teose, mille ta siin valmistas, ostis ära Pompidou kunstikeskus Pariisis.

Lisaks prügikottidele olete kunstiks pühitsenud ka merekonteineri!

See sai alguse Karel Koplimetsa mereteemalisest videoinstallatsioonist „Juhtum number 14. Torm Läänemerel“. Esimest korda esitlesime seda Eestis Tallinna fotokuu ajal. Seda eksponeeritakse ruumis, mille põrand on viltu ja mis annab selle tormiteosega sobiva ruumilise kooselamuse. Seda tööd polnud Eestis näidatud ja kuna meil oli plaan Kordonisse väike näitusepind organiseerida, siis leidsime, et merekonteiner on selleks sobiv ja Koplimetsa teose jaoks saab selle ka kenasti viltu panna.

Kes veel on teie juures käinud?

Maalikunstnik Kristi Kongi, lavastaja, näitleja, näitekirjanik Andri Luup, fotokunstnik Marge Monko, skulptor Neeme Külm, Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapov, kuraator Laura Toots ja mitmed teised.

Kuna me ise oleme kunstnikud, siis on tegu niinimetatud artist run residency’ga. Ja muidugi kasutame seda paika ka enda loominguliseks laadimiseks.

Olete te oma perega rohkem hiidlased või tallinlased?

Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022