Jaanus ei ole suguvõsa esimene hiidlane. Oh ei. Muusiku esiisa oli Abraham Ernst Wolens, kes tuli saarele Suursadama kontrolöri abiliseks juba 18. sajandi alguses. Viimase lapsed võtsid kohalikud naised, nad tõrjuti sakslaste poolt välja ja maandusid Kõpus, kus nüüd on ka Jaanuse kodu.
„Minu kõige kuulsam sugulane on Feliks Voolens, emapoolne onu,“ tähendab Nõgisto.
Jaanuse sõnul laguneb Sõru sadamas Eesti suurim säilinud vanalaev – kolmemastiline mootorpurjekas „Ernst Jaakson“ ehk „Alar“, mille peal muusiku onu oli viimane Eesti soost kapten. „Laeva enam merekõlbulikuks ei tee. Äkki saadakse alusele varjualune ümber ja jäetakse see püsiekspositsiooniks, propeller särab juba praegu üle küla,“ naerab Jaanus.
Jaanus teab, et saarele on end sisse seadnud suur muusikute seltskond. „Riho Sibul, Rainer Jancis, Erkki-Sven Tüür ja kes kõik veel… ei teagi,“ loetleb Jaanus. „Kümme aastat tegime Tuletorni all kontserte (Kõpu tuletornis). Kaks ja pool aastat pole neid kontserte toimunud. Loodetavasti saab asja jälle käima.“
Kui palju Hiiumaa on inspireerinud?
Jaanus: „Siin on elamisel-olemisel teistsugune rütm ja atmosfäär. Saab keskenduda ja segavaid asju on vähem. Teadmine, et esivanemate hinged sinu ümber hõljuvad, lisab särtsu ja sügavust.“
„Ma ei ole etnomuusik, et Hiiumaa mind märgatavalt mõjutaks. Ei taha seda isegi teeselda mitte. Selle mereäärse koha asukaid, kus mina elan, on sajandite jooksul kutsutud Mustana tontideks. Elamine on Kõpu külast kaugel – järelikult tondid. Erkki-Sven Tüür on näiteks Tõrvaahju vana, Riho Sibul aga Sibulamäe Riks, aga see on juba naljaga pooleks „uuspärimus“,“ räägib Jaanus.
Ta selgitab, et üks viimaseid „tonte“, Mustana Juhan, oli lorilaulude suur meister. Tema pojapoeg tõi Jaanusele vihiku külalauludega, mis olid nii ropud, et Jaanus neid laulda ei saanud, aga tegi mõned tekstid vihikust ümber, sest Hiiu lorilaulud olla tema sõnul olnud väga nupukad ja naljakad.
„Autentne Hiiu rahvamuusika on kahtlemata kusagil mälufailides olemas, iseasi kas seda väga tõsiselt autentseks saab pidada. Suurem osa Eesti rahvalikuks muusikaks peetav on kas saksa või siinkandis ka rootsi juurtega, siitkandi mehed olid ju kõvad meresõitjad ja eks nad tõid maakera äärtelt kaasa ka eksootilist värki. Nii et võib öelda, et Hiiumaa rahvamuusika on ka minu tehtud lood.“
„Kui kusagil on säilinud arhailist eraldi olemist, siis seda just Kõpus. Tänapäeval on siin hulk tegusaid inimesi, kes Kõpu õigeusu kirikusse ehitanud kultuurikeskuse, on täiesti korralikud klubiruumid, kino toimub,“ pajatab Jaanus oma Hiiu kodukohast.
Kas kutsuksid inimesi Hiiumaale elama?
„Hiiumaal on ruumi ja maad, saad lagunenud maja osta. Kui tuleb noorem veri, on see ainult hea. Kõpus uusi inimesi küll ei kardeta. Tulija omaksvõtmine sõltub ju ka tulija hoiakust,“ kutsub muusik. „Hiiumaal on privaatsust ja privaatsusel on omad võlud. Eriti saab sellest aru vanemast peast. Tore, kui naaber ei roni sülle,“ võtab Jaanus oma mõtte kokku.
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
