Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“

Erkki-Sven Tüüri stuudio Kõpu poolsaarel Tõrvahju talus asub ta elumajast 200 sammu eemal. Talviti tähistaevaga võtavad need sammud aga pikalt aega, sest mängu tulevad hoopis teised mõõtkavad, kuhu on end taevasse vaadates lihtne unustada.

Kas rahvusvahelise muusiku jaoks on hiidlaseks olemine mingi oluline osa identiteedist? „Muidugi, loomulikult,“ tuleb kiire vastus. „Ma olen siin sündinud, 8 klassi Kärdlas koolis käinud, ema on saarlane, isa hiidlane.“

Samas jääb helilooja mõtisklema, kui uurida, kas on olemas hiiu muusika. „See puudutab võib-olla rohkem siit kogutud rahvaviise. See, milles sa silmadeni sees oled, selle erisusi ja omapära sageli ei näe. Aga ma usun, et minule annab siin saarel viibimine ja elamine mingi erilise algjõu, siin on üks energeetiline käivitav mootor.“

Püüame veel sügavamale kaevata – kas see on seotud loodusega, praeguse koduga või lapsepõlvemälestustega? „Need asjad on siin kõik koos. Ma tajun siin oma juuri, aga kui me selle ka välja jätame, siis selle saare looduslik eripära on minu jaoks oluline. Siin on koos väga palju erinevat ja väga võimsal kujul. Ja siiani veel, taevale tänu, võrdlemisi rikkumatul kujul. See on see, mis mind energeetiliselt laeb.“

Loodus ja muusika käivad käsikäes

Kõpu otsa loodus on tõesti eriline, siin võib loominguliseks inspireerijaks olla nii mets kui ka meri. „Lisaks on meil siin ka künkad, mida me ise mägedeks kutsume,“ lisab Tüür häälega, millele võib juurde mõelda ka teatava uhkusevarjundi. „Tegelikult muudavad need vanad luited meie metsamaastiku väga omapäraseks. Pikad liivarannad vahelduvad suurte kiviste randadega, klibuste randadega. Meil on mastaapsust ja vahelduvust. Ja kui liigume Lõuna-Hiiumaale, siis Kassari kandis avaneb hoopis teistsugune maastik oma kadakatega.“

Hiiumaal toimub suvel päris hulk põnevaid muusikaüritusi. Mida professionaalne muusik neist esile tõstaks? „Need kõik on omamoodi tähelepanuväärsed, Pühalepa festivalist Hiiu folgini.“ Muusikafestivalile või puhkama tulles see tõenäoliselt väga ei sega, et tuleb ette võtta vähe pikem praamisõit või vaadata, kas on lennuilma. Aga kuidas ühel rahvusvahelisel skaalal tegutseva inimesega on, kas logistikaprobleemid mõnikord hinge täis ei aja?

„Need on sellised moodsa aja logistikaprobleemid – kui on torm ja elekter ära läheb, siis olen ma ilma ka oma kiirest internetiühendusest ja töötegemine on mõnevõrra raskendatud. Muus mõttes tuleb lihtsalt ära harjuda mandri ja saare vahel liikumise eripäradega, tuleb elu nii planeerida, et ei jäta liikumisi viimasele minutile, kui ees ootab pikem reis Euroopasse või teisele kontinendile.“

Looduse vaheldusrikkus avab meeled

Aga paneme siis kaalukausile selle looduse ja rahu ja need ebamugavused. Kas mõnikord ei teki tunnet, ah, mis ikka, kolin ära Tallinna?

„Mul on ju see võrdlusvõimalus olemas. Mul on Tallinnas korter. Ma nimetan seda Tõrvaahju talu saatkonnaks. See ei ole ikka see koht, kus ma püsivalt oleksin.“

Hakkame meie lühikest intervjuud lõpetama, sest Erkki-Svenil on vaja täna Zoomi kaudu osaleda ühel Mehhikos toimuval seminaril. Aga maestro ei lase: „Oota, on üks asi veel, mida tahan öelda ja mida pean oma südamele väga kalliks. Pikemalt Hiiumaal olles saan ma päriselt osa looduses toimuvatest peaaegu märkamatutest protsessidest. Ma saan nii selgelt tajuda, kuidas vaiksest ilmast saab järsku torm, kuidas vahelduvad aastaajad, mismoodi kulgeb päikese rännak horisondil peale talvist pööripäeva. Sa tajud, et sa oled osa sellest.“

***

Hiiu keel on täiesti eksisteeriv asi. Meil on oma sõnad ja oma keelendid, eriline intonatsioon. Eriti rõõmu teeb, kui kuuled, et lisaks vanameestele ja vanaprouadele räägivad puhast Hiiu murret omavahel ka nooremad inimesed. Mul endal tuleb ka vahel kolmekordne eitus jutu sisse: „äi pole mette“.

– Erkki-Sven Tüür

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022