40 aastat Hiiumaal elanud Elmo Viigipuu on Eesti filateelia grand old man ehk tark ja väärikas mees, kes kirjutanud Eesti markidest raamatu „Eesti postmarkide 100 aastat“, peab internetis kollektsionääride kogukonna e-kirjakogu ja on organiseerinud lugematu hulga näitusi.
Markide väljapanekuid hakkas Elmo koos kolleegidega tegema 1980ndate teisel poolel, käima pandi kaks näituseseeriat: Dago ja Hiiu Ruut. Praeguseks on populaarsust kogunud virtuaalsed näitused.
Elmo on uhke, et tema pisikese kodusaare kohta on välja antud päris palju marke. Hiiumaa on postmarkidele sattunud mitmel põhjusel. Kõige rohkem leiab saart muidugi neil markidel, kus Eesti kaart koos Hiiumaaga peale joonistatud.
Muidugi on margile pandud ka Hiiumaa vapp.
Eesti Post annab välja seeriat meie randade tuletornidest. Meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz on markidele joonistanud ka Ristna, Kõpu, Sõru, Tahkuna ja Orjaku tuletorni. Kuna meremärkide kollektsioneerimine on rahvusvaheliselt päris populaarne, siis tõenäoliselt on Hiiumaa tänu neile markidele jõudnud väga erinevatesse maailma nurkadesse.
Eesti Posti rahvariiete seerias on huvilisteni jõudnud teiste seas ka Emmaste ja Reigi rahvariidenäidised. Mõlemad margid on kujundanud Mari Kaarma.
Suuremõisa lossi on margile paigutanud kunstnik Jaan Saar.
Hiidlaste endi soov oli, et margil oleks ära toodud ka üks nende mereline uhkus – Suursadamas 1848. aastal valminud kolmemastiline parklaev Hioma. See oli esimene Eestis ehitatud laev, mis ümber kurikuulsa Hoorni neeme purjetas.
Kui küsida Elmolt, mis võiks olla järgmine Hiiumaaga seotud asi, mis leiaks tee postmargile, arvab ta, et ka Rukkirahu tuletorn vääriks kindlasti marki. „See tuletorn asub Hiiumaa väravas, kui praamiga tulla, siis Rukkirahust mere pool on juba Hiiu veed. See on oluline maamärk, millest võiks saada ka mark,“ kinnitab Elmo Viigipuu.
Lisaks otsestele Hiiumaaga seotud asjadele pakuvad kollektsionääridele huvi ka natuke kaudsema seosega esemed. Näiteks sobib Hiiumaa-nimelisse albumisse panekuks ka Eesti Posti tervikasi, mis anti välja Eesti õpilasmaleva 50 aasta juubeliks. Miks? „Just siin alustas 1966. aastal töölaager, kus osales 68 Eesti keskkoolide õpilast,“ selgitab Elmo. „Elati Käinas ja Putkastes ning töötati Hiiu Kaluri ja Sõpruse kolhoosis, Putkaste sovhoosis ning Hiiumaa metsamajandis. Neid nimetati ametlikult kortšaginlasteks, seda Nikolai Ostrovski jutustuse „Kuidas karastus teras“ peategelase Pavel Kortšagini järgi. Ettevõtmine oli edukas ning 1967. aasta veebruaris otsustati luua Eesti õpilaste töömalev. Alates 1970. aastast jätkati Eesti õpilasmaleva nime all.“
Elmo suurim mure ongi seotud noortega – et vanadele filatelistidele kasvaks ikka noori margihuvilisi peale. See on ilus hobi, mis teeb targemaks ja avardab maailma.
Selles numbris
- Hiiu kirjandusest
- Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
- Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
- Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
- Mootorpurjekas „Alar“
- Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
- Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
- Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
- Hiiumaa kunstis
- Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
- Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
- Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
- Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
- Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
- Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
- Kuidas kõnelda Hiiumaast?
- Hiiumaa eriline võlu
- Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
- Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
- Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
- Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
- Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
- MERI! KUI MEI
- Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
- Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
- Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
- Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
- Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
- Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
- Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
- Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
- Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
- Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
- 5x3 soovitust
- GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022
