Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“

Tuuli Tammla ja Imre Kivi peavad kuulsat Kärdla kalapoodi Kala ja Võrk ning teavad kõige paremini, millist kala Hiiumaalt saab.

Oli kord anekdoot, mis päädis sellega, et jäähalli direktor ütles mikrofoni: „Jää all ei ole kalu!“ Mis lood on Hiiumaa vetega? Kas kala on? „Mõnikord on ja mõnikord ei ole!“ on Tuulil vastus valmis. Imre kinnitab kaasa sõnu: „Sellega on nii ja naa!“

„Talvel püütakse kala jää alt ja rohkem oma tarbeks. Talvel kala puhkab natuke rohkem, tõmbab jala sirgu,“ selgitab Imre lõbusalt. 

On veebruar ja teil ju letil kala on? Kust see tuleb?

„Talvel süüakse kilu ja räime, neid püütakse traalidega,“ räägib Imre.

Poepidajad seletavad kordamööda. „Kõige parem kala on sügisel. Siis on kalal kõige rohkem väärtust – kala on kõige rasvasem ja kõige pikemalt saab püüda. Kalapüük on ju hooajaline asi! Talvel süüakse mõnuga kilu ja räime, kevadel hakkab suur räimepüük, kui räim pahaaimamatult randa tuleb. Särge ja säinast saab samuti kevadel, nad tulevad ka kaldale lähemale, kudema,“ räägib Tuuli.

„Seejärel ilmub välja tuulehaug. See kala on populaarseks saanud. Väga maitsev!“ kiidab Imre.

Turisti „eine“ – lest

Tuuli ja Imre sõnul on jaanipäevast alates umbes kuu aega rahulik. Siis hakkab lestapüük – seda tahab kalurite sõnul suvine turist väga. „Mandriinimene tuleb siia ja ajab terve suvi läbi lestajuttu. Kogu aeg nad räägivad suitsulestast, kuigi mina üritan vahele öelda, et meil on muud kala ka! Neil käib vist praami peal juba kõlks ära selle lestaga,“ imestab Imre.

 Kala mõnikord otsakorral

Kalapoe pidajad tõdevad, et suvel, kui rahvahulk mitmekordistub ja kala liigub sügavasse merre, siis vahel tõesti ei ole võtta, aga suuremast poest saab sel ajal saarele sissetoodud kala.

„Meie sissetoodud kala ei müü, proovime ikka ise kala kätte saada!“ on Imre ja Tuuli põhimõttelised.

„Meie proovime kogu kala, mida niisama ära ei jõua müüa, teha ise tooteks. Meie kala läheb suitsutamisele, marineerituna purki ja soolame. Isegi šokolaadi sisse paneme kala!“ ütleb Tuuli uhkelt. 

(Proovime. Väga hea on.)

Hiidlase kalahinnangud 

Imre on põline hiidlane, saare peal sündinud ja kasvanud. Tuuli on siin 17 aastat elanud.

Saarel on kõik kalasordid on au sees, arvavad nad üheskoos. „Hiidlane sööb igal hooajal vastavat kala!“ ütleb Imre. „Siiga võid ju kogu aeg süüa!“ parandab Tuuli teda.

Kalaturism on moes

„Mandrimehed käivad saare peal kalastamas. Mõnikord tullakse oma paadiga, aga paati saab ka laenutada. Peab olema ettevaatlik: vinte läheb paatidel kõvasti – meri on kivine. Suvel on populaarne haugi püüdmine laidude kandis. Sügisel jällegi lestapüük otse rannalt. Suvel on see lapik kala sügaval, sügisel tuleb kalda ligi. Kui Kõrgessaare jõe ääres hakkab säinaaeg, siis käivad püüki nautimas näiteks venelased Paldiskist,“ teab Tuuli. 

Mis on tuulekala?

„Igal aastal maikuu viimasel laupäeval toimub Orjaku sadamas Tuulekala festival. Tehakse võistluspüüki, käib laat, tegutsevad töötoad. Tuulekala on hiiu murdes tuulehaug. Viimane tuleb edelatuultega Hiiumaa manu Atlandi ookeanist. See on ainuke kala, mis Lääne­merre Atlandist kudema tuleb,“ saame kalatundjatelt selgituse.

„Tulge, võtke paariks nädalaks mandri pealt puhkus ja kalastage Hiiumaal. Saate seinte vahelt välja ja kala loodetavasti ka!“ kutsuvad Tuuli ja Imre ning pakuvad lahkelt hirmmaitsvat suitsuräime.

***

Nalja ka!

Omal ajal käinud hiidlased ikka Saaremaal poes ning kõige soodsam oli seda teha üle jää. Nii läind Hiiu proua märtsi lõpu poole Leisi poodi. Kauba välja valinud, ulatas poemehele kinnise ümbriku. Teinud see siis paberi lahti ja loeb: „Hää sõber, ole hea mees ja anna mo eidele kõik see kaup, mis ta tahab. Tasun kevadel, kui jää läind. Ei julgend raha eidega kaasa panna, jää juba nii õhuke…“

– Kristel Üksvärav

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022