Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“

Aukartust sisendava habe­mega Aivar on Hiiumaa poiss, ajakirjanik, poliitik ja hiidlaste esindaja Toompeal. Lisaks sellele peab ta laupäeviti oma majas ka kodurestorani. Seepärast räägime Aivariga toidujuttu.

„Ühest küljest on Hiiumaa toidulaud olnud ajaloos sarnane kõikide saarte toidulaudadega. Ehk üks pool oli see, mis meri andis, ja teine see, mida maa ja mets kasvatas. Kuna Hiiumaal olid suhteliselt kehvad põllud, on suur osa Hiiu köögist olnud ikkagi seotud merega,” räägib Aivar ning lisab: „Samas on hiidlaste elu toidu ümber keerelnud ja vahel üsna kummalisi radu pidi. Muu hulgas on toiduteemaga seotud ka lustakad nimed, mis hiidlased iseendale ja oma seltsidele on pannud.“

Kas hülgeküttimist ja söömist esineb saarel ka praegu? 

„Mina olen söönud!“ tunnistab Viidik. „Minu meelest väga hea liha! Aga seda tuleb osata teha. Suitsutatud hülgeliha on väga maitsev ja iial ei ütleks, et see on hülgeliha. Hülgeliha on tume nagu loomaliha.“

„Muide, arheoloogiliselt on tõestatud, et Hiiumaa esimesed asukad olid Kõpu küngaste vahel seigelnud hülgekütid. Sealt on leitud hüljeste luid ja lõkkekohti. Tänapäeval ei ole hüljes muidugi enam jahiloom. Ta on suisa looduskaitse all, samas on ta kalameestele nuhtluseks, nagu alati,“ nendib Aivar.

Kas saaks mõne Hiiumaa toidu retsepti?

„Miks mitte, mul on näiteks kajaka­supi retsept,“ ütleb Aivar muigel suuga. „Lühidalt on juhend siis selline, et võtad poti, ajad vee keema, pistad kajaka sisse ja keedad tund aega. Vahetad nõnda iga tunni aja tagant kolm korda vett. Siis maitsed, võtad poti, viskad ära vee, kajaka ja lõpuks ka poti.“ Hiiu huumor oma tuntud headuses. 

„Päristoidust on mul muidugi oma säinakotleti retsept – võtad kaks säina­fileed, lisad juurde kolmandiku osa sea suitsu­põske, kaks suurt sibulat ja ajad kõik vaheldumisi läbi hakklihamasina. Juurde üks muna, soola, pipart ja kõik.“ Aivar ise teeb kotlette mitte poefileed kasutades, vaid nii, et hangib terve säina ja roogib soomused ära – nahk peab kindlasti peale jääma, see on oluline. Seejärel läheb kala koos ribikontidega läbi hakk­lihamasina.

Traditsioonilistest rahvustoitudest rääkides võib Hiiumaal aga kohata ka üpris veidra nimetusega hõrgutisi. Näiteks silgupiss, öunajügra, mandilaga ja käkisupp. „Tegemist on siiski täitsa suupäraste söökidega: soolatud räim soolveega, mida kasutati kartuli kastmena, kartuli­puder koorekastme ja supiga, kus sees olid odrajahu ja searasva pallid. Käkiks, muide, nimetavad hiidlased ka lumepalli,“ ütleb Aivar.

Kas saarel korilust ka on? 

„Muidugi. Hiiumaal on parimad mustikametsad ja palju pohli. Jõhvikakohti on ka, need on tavaliselt individuaalsed. Kõik püüavad oma kohti salajas hoida. Jõhvika- ja kukeseenekohad on kõigil omad, puravikukohad aga ühised - puravikke on igal pool. Ja isegi murakaid on Hiiumaal!”

Kas meres kala jätkub? 

„Loomulikult! See, mis merest hommikul tuleb, on kohe kõigile kättesaadav. Meil on Kärdlas maailma parim kalapood! Nad ei müü mitte ainult kala, vaid teevad kaladest erinevaid tooteid, mis viivad keele alla. Kalašokolaad on ka nende tehtud.“

Vaikus.

„Kuidas palun?“

„Kalašokolaad. Üks on kuivatatud haugi tükkidega ja teine kuivatatud säina tükkidega.“

Vaikus.

„... seda peab Hiiumaale tulles proovima?“

„Muidugi!“

***

Läätse­rokamehed

Kärdla lähistel Hausma ja Paluküla kandis elasid läätserokamehed. Selle nime said nad seetõttu, et sealsed põllud olid nii viletsad, et neil kasvas vaid lääts. 

– Aivar Viidik

Koldse lõua mehed

Kohalik lugu pajatab koldse lõua meestest, kes elasid Emmaste kandis. Kõik mehed kandsid omal ajal habemeid, mis aga selle kandi meestel olid kollased. Miks habemed kollased olid? Hülgerasva söömisest! Hülgerasv tegi ajapikku hiiu meeste habemed kollaseks.

– Aivar Viidik

Selles numbris

• Hiiu kirjandusest
• Aivar Viidik: „Hiidlane ei pahanda, kui te talt söögilaua ääres silgupissi küsite.“
• Tuuli Tammla ja Imre Kivi: „Meil on peale lesta muud kala ka!“
• Lydia Minajeva: „Igal pool peaks käituma korrektselt.”
• Mootorpurjekas „Alar“
• Harri Rinne: „Hiiumaa metsades on peidus kõige rohkem Eesti kultuuritegelasi.“
• Even ja Marys Suislepp: „Ka tavaline ludri tahab puhast Eesti rukkileiba.“
• Raigo Pajula: „Tegelikult ei peakski Hiiumaale minema. Hiiumaal peaks hoopis elama!“
• Hiiumaa kunstis
• Elmo Viigipuu: „Toome noored marke koguma!“
• Arheoloog Ulla Kadakas: „7000 aasta vanune lõkkease lööb emotsiooni üles.“
• Kiur Aarma: „Hiiumaa on nagu supikauss.“
• Märt Treier: „Hiiumaal on alles miski, mida maailmas aina vähemaks jääb.“
• Siim Rätsep: „Hiiumaa on täpselt paras!“
• Enn Randmaa: „Kohalik ise ei saagi Kalana võlust aru.”
• Kuidas kõnelda Hiiumaast?
• Hiiumaa eriline võlu
• Triinu Schneider: „Hobused, loodus – see kõik on nii äge!“
• Erkki-Sven Tüür: „Looduse imelisust on siin võimalik väga jõuliselt tajuda.“
• Jaanus Nõgisto – Mustana Tont
• Eiki Nestor: „Tule Hiiumaale, saad olla sina ise.“
• Urmo Vaikla: „Kaalukauss kaldub järjest rohkem Hiiumaa poole.“
• MERI! KUI MEI
• Ave Alavainu: „Emigreerusin läände abiellumise teel, Nõukogude riigipiiri ületamata.“
• Helgi Põllo: „Põnevat on Hiiumaal palju!“
• Ain Tähiste ja lühike Hiiumaa militaarajalugu
• Sakarias Jaan Leppik: „Väike hiiu vere tilk aitab sind omaksvõtmisel.“
• Liina Härm: „Tulge sadamasse!“
• Riho Sõrmus: „Kui ainult autoga mööda asfalti sahistada, siis palju ei näe.“
• Marek Rätsep: „Meri ja meresõit on võimalus ja vabadus kõigile.“
• Alar Sikk: „Hiiumaa matkarada on parim!“
• Kapten Rando Kesküla: „Hiiumaa praamil merehaigeks ei jää.“
• Kaja Lotman: „Hiiumaa on loodusrikas saar.“
• 5x3 soovitust
• GO Reisiajakiri – Hiiumaa 2022