Rongi rattad ragisevad

Kui rongireis, siis olgu maksimaalselt rongireis.

Alustame oma Kesk-Aasia matka elektrirongiga Pääskülast Tallinna Balti jaama sõites. Mugav ja kiire viis kodust kesklinna saada. Ja elektrirongiski toimib wifi. Kui Prževalski, kuulus vene maadeuurija ja salakuulaja, 1870 oma esimest Tsentraal-Aasia reisi alustas, siis sõitis ta Vene-Mongoolia piirilinnast Kjahtast välja hiina vankris, mille ette oli rakendatud kaamel. Meie püüame oma reisi esimese otsa läbida rongide ja bussidega:

29.12.2009 Tallinn-Moskva

30.12.2009 Moskva-Vladimir

31.12.2009 Vladimir-Suzdal-Moskva

Uusaastaöö Moskva Punasel väljakul

01.01.2010 Moskva-Kaasan

02.01.2010 Kaasan-Jekaterinburg

03.01.2010 Jekaterinburg-Astana

05.01.2010 Astana-Almatõ

Edasine pole veel selge. Püüame pääseda Issõk-Kul järve idaserva Karakoli (endine Prževalsk, linn, kui kuulus maadeuurja suri), liikuda mööda Siiditee erinevaid harusid ja tõusta siis Tadžikistanis Pamiiri maanteele. Kas ja kuidas see kõik täpselt toimub pole teada.

Nii palju kui võimalik, püüame edasiliikumiseks kasutada ronge. Sest mina olen raudteelane ja Remsu raudteelase poeg. Olen enam kui poolteist aastat oma elust veetnud purjelaevas. Raudteevagun ja purjelaeva kajut on mõlemad mu jaoks mõnusad ja kodused paigad. Selle parim tõestus on suurepärane uni, mis mind, kes ma muidu öösiti üleval tikun olema, mõlemas paigas vallutab. Nii laev kui vagun kiigutavad sind just kui ema süles

Muide, veidi veel Prževalskist. Kunagi liikus ringi legend, et Jossif Stalin olevat Prževalski poeg. Minu meelest on vene reisimees ja eesti reisikirjanik ka natuke ühte nägu.