Rahvatantsija, koreograaf, tantsuõpetaja ja tantsupeo liigijuht Rauno Zubko on pärit Käina vallast Kolga külast. Rahvatantsuga alustas ta Killukese tantsurühmas Helgi Taelma juhendamisel ning pastlaid niipea varna visata ei kavatse.
Rauno jaoks ei ole rahvariided vaid esinemiskostüüm või tööriietus ning Hiiumaa pärimus, vaid arhiivimaterjal, millest loominguks või teadustööks ainest ammutada.
„Pidurõivana kannan rahvariideid ka väljaspool tööd. See on kõige uhkem pidurõivas, alles pärast seda tuleb ülikond. Selles mõttes oli Hiiumaa rahvariideaasta väga tänuväärne ettevõtmine, et aitas inimesteni jõuda, tuua esile see kübeke meie kultuurist, mis on tegelikult nii rikas ja nii-nii rohke. Rahvarõivas on järjest populaarsem ning on oluline panna see esiplaanile mitte ainult Hiiumaal, vaid ka laiemalt. Kui inimeses tekib kihk ja soov, et ma tahaks oma kihelkonna rahvarõivaid, on see tükike sinu pärimusest ja juurtest. Isegi kui need rahvariided on enamiku aega kapis ja võib-olla alles laulupeole või tantsupeole tulles saad need selga panna, siis tegelikult on ju uhke asi, et sul on kapis selline teadmine oma päritolust, ajaloost ja traditsioonidest.
Hiiumaa pärand on rikkalik, kuid lünklik. Olen oma töös kaevunud minevikku ja Hiiumaa on vähemalt tantsude mõttes vaeslapse osas. Kas kirik või muud nähtused on rahvapärimust hävitanud ning paljud tantsud ei ole säilinud. Aga need, mis on, on tugevalt eristuvad. Näiteks Hiiu valss, mis küll elavas traditsioonis ei olnud kindlasti selline, nagu me täna teame. Aga kultuur ongi midagi elavat ja hingavat. Alustame sellest, et kultuuri kõige suurem eristumine on keeles. Kui lähen Paladele tädile külla, kes räägib hiiu murret, hakkan talle seda vastu purssima. Õnneks on hiiu keel raamatusse pandud ja sealt ta enam põgeneda ei saa. Ma väga loodan, et ka seda elavat keelt meil Hiiumaal ikka veel mõneks aastakümneks veidikenegi säiliks,“ vuristab Rauno kirglikult ühe hingetõmbega.
Ta möönab, et Hiiumaa on olnud osa tema identiteedist kogu aeg: „Koreograafiakoolis olin „Hiiumaa poiss“. Pärnakaid, tartlasi ja teisi ei kutsutud kohanime järgi, ju see on nii palju teine maailm, kust ma pärit olen, et seda tunnetatakse ja see paistab välja. Perenime sain ukrainlasest vanaisalt, aga temaga ma elus ei kohtunud. Vanaema juured on kõik Hiiumaal ja sinna on alati hea tagasi minna. Hiiumaal olemisest paremat lõõgastust ei ole. Mu unistus on, et kui see töötuhin ükskord üle läheb, siis tahan Hiiumaale tagasi minna.“
Hetkel Raunol tegemist jagub. Ta on rahvatantsuseltsi Pääsuke kunstiline juht ja tantsuõpetaja, osaleb koreograafina erinevates teatri- ja kontserdiprojektides ning on kaasatud järgmise tantsupeo korraldustiimi. Hiiumaal käib ta akusid laadimas.
Muret teeb talle, et Hiiumaa saba laulu- ja tantsupeo rongkäigus jääb iga korraga lühemaks. Sellega lubab ta tegeleda ning kinnitab, et on iga kell valmis panustama.
„Kõigepealt tuleb luua kasvupinnas, laulu- ja tantsupeo liikumise kasvatamine on mentaalsuse küsimus. Koolid on pannud suure rõhu spordiliikumisse, mis on väga hea, tervislikud eluviisid on olulised. Aga samamoodi on olulised meie pärimus, laul ja tants. Olen avatud, kui kool tunneb, et on vaja teavitustööd, siis hüppan kampa.“
∗∗∗
Rauno Zubko Hiiumaa ajast
Hiiumaale ei saa lihtsalt korraks sisse astuda – sinna tuleb jääda, olla ja lasta end kanda. Mandri tempolt tulles on vaja aega, et hinge rütm ümber häälestada. Saar elab oma ajas, mis voolab teistmoodi – aeg venib, avaneb. Seal saab kulgeda, hingata, lihtsalt olla. Lähed hetkeks linnulaulu kuulama ja avastad end tundide pärast ikka samast paigast. Poesabas jutustavad inimesed omavahel ning sedagi tuleb võtta osana kohalejõudmisest.
Võib-olla see ongi see, mis mind Hiiumaa juures alati kõige rohkem paelub. Kui ma Hiiumaale tulen, siis ma tean, et mul peab selleks olema mitu päeva, et olla ja hingata, sest tulles sellisest mandri rütmist ja jõudes Hiiumaale, võtab üleminek natukese aega. Ja see on kõige parem puhkus vist üldse. Võib käia sooja mere ääres, aga Hiiumaa aeg ja see Hiiumaal olemine – ma arvan, et sellest paremat lõõgastust ei ole.
- Helgi Taelma
- Hiiu valss
- Hiiumaa pärimus
- Hiiumaa rahvariideaasta
- Hiiumaa rahvariided
- Jaano Martin Ots
- Killukese tantsurühm
- Laulu- ja tantsupidu
- Rahvatants
- Rauno Zubko
Selles numbris
- Viive-Kai Rebane: „Matkamine on imeline viis Hiiumaad kogeda!“
- Tanel Malk: „Hiiumaa vaikuses ja puhtas looduses on ka tennisemäng eriline kogemus.“
- An-Marlen: „Unistan päriselt Hiiumaale kolimisest!“
- Reigo Tamm: „Tädi läks hiidlasele mehele. Sellest kõik alguse sai.“
- Leeder – suvine silmailu ja väekas toiduaine
- Auguga kivi – aken teispoolsusesse?
- Kristjan Lepik: „Parimad ärimõtted sünnivad Hiiumaa metsades.“
- Rain Ventsel: „Hiiumaal on veel alles helitaustata vaikust.“
- Kalevi Westersund: „Hiiumaa on Hankole lähemal kui tundub.“
- Enn Randmaa: „Kalanasse kasiinosid ja ööklubisid ei igatse.“
- Aega oo
- Robin Valting: „Hiiumaa rituaalid – tennis ja saun.“
- Kadri Tikerpuu: „Tahaksin Hiiumaale omalt poolt midagi tagasi anda.“
- Tõnis Lepp: „Öösel lenda Kõpu tuletorni järgi!“
- Risto Vaidla: „Hiiumaal olles joon iga päev allikavett.“
- Rauno Zubko: „Kõige uhkem pidurõivas on rahvarõivas.“
- Ajarännak kõhu kaudu
- Peakokk Peeter Pihel: „Minu menüüd sünnivad loodusega kooskõlas.“
- Adrenaliin ja vaikus
- Armastuskiri
- Viis ideed kauniks Hiiumaa pulmaks
- Eva ja Sonny: „Et end leida, tuleb ennast Hiiumaale kaotada.“
- Hiiumaa aastaring
- Kõpu tuletorn – monument teadusele
- Hiiumaa tuletornide teema-aasta näitab teistelegi teed
- Ära unusta molutada!
- GO Reisiajakiri - Hiiumaa 2026
