Omaani lood – Mereriik

Kaks sajandit varem sõitis Omaani meremees Hiinasse Cantonisse – tehes läbi ca 7000 km merereisi (üks ots). Ja järgmise kahe sajandi jooksul punusid Omaani kaupmehed terve India ookeani oma lainetavat kaubateede võrgustikku täis. India, Malaisia, Ida-Aafrika jt päritolu kaubad vahetasid omanikku Soharis – tõenäoliselt on see tollane püstirikas ca 250 km Pärsia lahe suudmest ookeani poole paiknev linn meile/teile tundmatu.

1001 öö muinasjuttudest pärit legendid, kuidas Bagdadi kaupmees Sinbad reisib eksootilistele maadele ja seal seikleb, on väidetavalt inspireeritud just Sohari meremeeste tolle-aegsetest lugudest. Kui kirjeldati kaliifi muinasjutulist rikkust või hiljem ka Sinbadi enda oma, siis kirjeldati veidi liialdades elu Sohari valitseva dünastia juures.

Kui Vasco de Gama vapper laevastik 1497nda aasta novembris Hea Lootuse Neemest ümber sai ja mõni aeg hiljem Keeniani jõudis, siis tuli talle appi üks Sohari meremeestest (kuigi mitte seal sündinud), kelle teadmised hooajalistest tuultest ja ookeani hoovustest võimaldasid omajagu pureda saanud ekspeditsioonil turvaliselt Kalkutasse purjetada.

Sohar oli kogu Araabia kaubanduse keskus, muuhulgas kaubeldi siit ka Petra, Mesopotaamia kui Egiptusega. Teed sinna läksid läbi Jiddah või ka põhja-poolse kõrbe. Kui nüüd kaarti vaadata teadmistega, et Soharis elasid maailma parimad meremehed, siis oleks mõistlik järeldus, et nad purjetasid mööda rannikuäärt Adeni lahest läbi ja Punast merd mööda Jiddahini ning sealt juba siis karavaniga edasi.

Ometi võtsid karavanid ette ca 2000 km teekonna läbi väga vaenuliku kliimaga kõrbe. Miks küll nii? Sest juba siis oli kogu Jeemeni rannik täis piraate, laevadele turvateenust pakkuvat rahumäge polnud veel sündinud ja nii oli mõistlikum võtta ette ohtlik rännak läbi kõrbekuumuse kui riskide Jeemeni ranniku piraatide küüsi langemisega.

Omaanlased ei pea end “laheriigiks” läänelikus tähenduses ega naftariigiks vaid pigem ikka meremeesteks ja kauplejateks. Nafta moodustab küll lõviosa riigieelarve sissetulekust ja nende Musandami poolsaar asub Pärsia lahe sissesõidul, kus kitsas Hormuzi väin eraldab Pärsia lahte India ookeanist. Sealt sõidab läbi ca 20% maailma meritsi liikuvast naftakaubandusest ning küllap lähipäevadel mainitakse seda uudistes taas sagedasti. Vähemalt siiani on Iraani konflikti eskaleerumise korral esimene diplomaatiline, sõjaline ja kaubanduslik küsimus, et kuidas seekord Hormuzi väinaga jääb.

Lahesõja päevil olid Omaani sadamad ainsad sealkandis, kuhu laev võis sõita ilma lisakindlustust omamata. Kuigi otsene lahinguväli oli lahe põhjaotsas, kus asuvad Kuveit ja toonane sihtmärk Iraak, siis nii Katari, Bahreini, AÜE, Saudi-araabia kui Iraani sadamaid pidasid kindlustusettevõtted juba ohtlikuks alaks.

#TurkishigaMaailmas

Reisil käis ja kirjutas: Go Groupi tegevjuht Jüri Etverk