Eesti Meremuuseum avas uudse helilahendusega „Hõbevalge“ juubelinäituse 

1976. aastal esmailmunud Lennart Meri „Hõbevalge“ põimib ajaloo, teaduse, müüdid ja kujutlusvõime omanäoliseks tervikuks. Poole sajandi jooksul on teosest kujunenud üks Eesti kultuuriloo tüvitekste, mille ideed ja kujundid kõnetavad jätkuvalt üha uusi põlvkondi.

Juubeliaasta puhul toob Eesti Meremuuseum „Hõbevalge“ raamatukaante vahelt Lennusadama angaari, kus Meri kirjeldatud teekond avaneb külastajale läbi heli, ruumi ja valguse. „Soovisime kutsuda inimesi taas raamatut lugema ning selle mitmekihilisust avastama,” ütles näituse kuraator Martti Helde.

Näitus on üles ehitatud kui mitmekihiline rännak, kus iga ruum avab järgmise peatüki ning juhatab järjest lähemale kulminatsioonile – Kaali meteoriidi langemise loole, mis on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku. „Sarnaselt raamatule pakub ka näitus külastajale kilde ajaloost ning kutsub mänglevalt mõtlema teemadel, mis Kaali fenomeni ning saladuslikku saart Ultima Thulet ümbritsevad,” sõnas Helde.

Näitus on üles ehitatud Austrias välja töötatud NOUS Sonic helilahendusele, mida kasutatakse Balti- ja Skandinaaviamaades esmakordselt. Helikujunduse on loonud Soome helikunstnik Janne Laine. Kõrvaklappides kuuldav heli muutub vastavalt külastaja liikumisele, peatumistele ja valikutele. „Iga külastaja saab isikliku „Hõbevalge“ kogemuse – ükski helikogemus ei kordu näitusel täpselt samal kujul,” ütleb Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen.

Haruldased museaalid, Lennart Meri esemed perekonna erakogust, meteoriidifragmendid, valgusinstallatsiooni ja helilis-ruumilised narratiivid moodustavad rännaku, mis ei püüa kõike selgitada, vaid kutsub tundma, kujutlema ja avastama.

Kuraatori sõnul astub „Hõbevalge” näitus dialoogi nii mineviku kui ka olevikuga. „Näitus ei anna ühest vastust, pigem kutsub külastajat avastama materjali mitmetahulisust ning sobib niisama hästi neile, kes on teost lugenud, kui ka neile, kes seda veel lugenud pole,“ julgustab ta.

Näitus „Hõbevalge“ on Lennusadamas avatud 31. oktoobrini 2027.
Näituse valmimist toetasid Eesti-Soome kultuurifond, Eesti Kultuurkapital, Reval Stone, Go Hotel Shnelli ja Tallink Grupp.