Minu linn - Coimbra - esimene nädal

Taevas polnud ühtegi pilve, päike ja kerge tuul.

Lennukiga sõitsin Porto´sse ja sealt rongiga edasi Coimbrasse, oma ajutisse kodulinna. Veel siiani polnud mul kergetki aimu, kus ma ööbin see öö, sest couchsurfinguga ma endale kohta ei saanud. No worries. Coimbrasse jõudes leidsin ma õnneks küllaltki kiirelt üles turismi infopunkti ning sealt sain endale noortehostelisse minekuks vajalikud juhised. Tunne tol hetkel küll nii – no worries – ei olnud.

Ühestki sildist ega asjast ma aru ei saanud. Väsimus oli peal ja tahtsin suht ainult magada. Läksin bussipeale, mis mulle turismiinfost öeldi, kuigi ma ei teadnud kus ma maha minema pean. Proovisin küsida inimestelt, aga kõik olid vanemad inimesed, ja keegi inglise keelt ei rääkinud.. Lõpuks küsisin bussijuhi käest ja õnneks küsisin ma õigel ajal, kuna selles peatuses pidingi ma maha minema.

Veidi seigeldes leidsin ma üles ka oma hosteli, ning edasi oli juba kõik hea. Bookisin kohe ära 5 ööd endale (muidu oleks rohkem, aga laupäev oli juba täitsa full house), hind oli väga väga odav – kõigest 46 eurot kokku – breakfast included. Suht khuul!.

Tuba oli korralik – 4le inimesele, ja nagu noortehostel ikka. Mitte midagi fancy´t aga olen olnud ka palju hullemates kohtades.
Alguses olin toas üksi kuid õhtupoole tuli tuppa juurde üks Belgia tüdruk C. ning nagu hiljem selgus on ta samuti Erasmusega siin.

Esimene õhtu möödus magades. Kõige parem tegevus sellel õhtul!

Teisel päeval hakkasin vaikselt asju ajama, läksin koos C ja tema kahe sõbrannaga ülikooli Inernatsional blabla osakonda, kust saime juhised mis, kus, kes ja kuidas edasi. Ja nende tegevustega ma suhteliselt oma järgmisi päevi ka sisustasin.

C sõbrannad elasid praegu Polo III (see kuhu ma varsti lähen), ning kuna meie hostelisse külalisi kutsuda ei saanud, läksime me nende juurde ning tegime endale õhtusöögi – tüüpiline tudengi söök – pasta pasta pasta. Tutvusime mõne ühikaelanikuga ning õhtul läksime kohaliku üliõpilasbaari, mis on tegelikult suhteliselt inetu koht ning sinna ma ilmselt tihti sattuma külla ei hakka.

Kui väsimus jälle jalult niitis – oligi aeg magada.

Päeva tegevused olid esimesel nädalal suhteliselt ühesugused. Bürikoraatiat täis. Tatsamist mööda linna. Mis muidugi on hea, kuna nii sai natuke ka linnast sotti, kus, mis, kui kaugel jne. Hostel asus ise väga lähedal ülikoolile ja muudele kesksetele asjadele, nii et sellega läks hästi!

Söömas on hea käia siin ülikooli cantinades (sööklad) kus on soe odav toit nii kuskil 2-3 euroga saab ilusti söönuks.

Linn on kreisi – kõik on up and down. Kui sa kuskilt oled just roninud hullult ülesse, siis eventually sa pead ikka suht kohe alla liikuma ja nii igal pool. Tegelt on see suht khuul. Aga – väsitav 🙂

Mingi hetk tuli meie tuppa veel 2 tüdrukut. Üks kanadast ja teine vist hispaaniast (ma ei rääkinud temaga kordagi). Tänu hispaania tüdrukule ei saanud meie tuba 2 ööd magada, kuna tüdruk norskab nagu vanajumal ise. Päris hirmus.

Kuna laupäevaks oli hostel täis bookitud tuli mul leida 2ks ööks öömaja. Niisiis proovisin jälle õnne couchsurfinguga ja seekord mul õnnestus. Elamise sain J. juurde, kes oli tore hea ja lahke. Tutvustas mind mitme brasiilannaga ning viis kohaliku Republica sajandale sünnipäevale. Republica on siin nagu Eestis korporatsioon vms. Ja on väga tugevate ja vanade traditsioonidega, nii ka seekord õnnestus mulgi ära näha tõeline Portugali tõmbenumber – Fado laulmine! That was oosoom! See on siin hinnas! Ilmselt päris õiget Fado laulmist (nagu mina nägin) siin tihti ei näe, kuid seal, kui lauldi oli terve maja noori täis ja vait kui sukk! Super cool! Muidu oli pidu aga nagu pidu ikka (v.a. et kõik oli tasuta…) mina olin aga liiga väsinud, et seda kõike nautida otseselt seega rohkem jälgisin kui osalesin.

Pühapäeva õhtul käisime ka veel ühtede brasiilia tüdrukute juures söömas, kus pakuti mulle Brasiilia kohalikku toitu – imeliku nimega, mis mulle loomulikult meelde ei jäänud – kuid üsna maitsev.

Nüüd olen ma omadega kolinud Polo III-e, teisisõnu ühikasse, mis on kõige uuem. Üsna nagu haigla või laborihiirtele mõeldud, samas puhas korralik ja täitsa OK. Mu roomy on poolakas, hästi tore tüdruk tundub. v.a. et ta pani seinale poola lipu. Not cool!

Oma asjad pakkisin kõik lahti, pildid kleepisin seinale ja nüüd on see mõneks ajaks kodu.

Ciao!

• Coimbra
• Portugal