Bussiga Haapsalusse
Alustasime sõitu Tartust, mis tähendab, et tegime peatuse ka Paide linnuse ja juures, kus saime natuke varemetes turnida ning näha mälestuskivi hukatud saadikutele Jüriöö ülestõusu ajal.
Linnus ise jättis päris võimsa mulje, eriti kuna ma pole eriti palju linnuseid näinud. Toolse linnus on üsna lagunenud ning väga romantlise (loe: varemetes) välimusega ning Rakvere linnus on oma välimuselt hoopis testsugune. Lisaks on sinna õuele igasuguseid täiendusi tehtud ja “liiga korralikuks” tehtud, et selle ajalooline hõng hakkab minu jaoks natuke hajuma.
Lisaks mälestuskivile leidus hoovi peal ka üks täiesti tundmatu kivi. Ei tea miks see seal on ja mida see tähenda? Rõõmus päikeseratas veeres taevas ja kõik inimesed ning loomad tundusid rõõmsad olevat.
Enne Haapsalut peatusime veel Kullamaa kiriku juures, sain näha kuulsate Sitta Kodt Matsi hauda ja Tootsi hauda. Lisaks tutvusime huvitava nähtusega, kus hooldekodu (vaimuhaigete jaoks) inimesed on maetud surnuaaiast väljapoole. Teatavasti oli kombeks vanasti (nt keskajal), et pühitsetud mulda ei maetud enestetapjaid. Aga Kullamaal ka hooldekodust pärit surnud on siis teistest eraldatud. Pani kohe mõtlema kurbusega, kuidas normist erinevaid isikuid koheldakse ühiskonnas. Olgugi tegu surnuaiale matmisega, mis meil on ju kristlik tava ega pole tihti teadvustatud, miks me just surnuaiale matame, miks mitte oma isiklikku kivikalmesse vms. Ja siis kedagi ei lubata surnuaeda matta vaid selle taha. Igal juhul tegin nii kirikust kui selle ümbrusest päris mitu pilti.
Siia on maetud Sitta Kodt. Oli rikas mees, kes kogus vara hobusepabulate korjamisega tee pealt, millega põldu väetas ja lõpuks nõnda jõukaks sai.
Olles teinud tiiru Kullamaa surnuaial liikusime bussiga edasi Haapsalu linnuse juurde. Turnisime linnuses, pidasime ettekandeid linnuse ajaloo kohta ning tutvusime keskaegse eluga. Õppisime tundma keskaegset anatoomiat ning aadrilaskmise võimalusi, käisime alkeemia laboris ja siis muidugi ruumis, kuhu suleti Valge Daami legendile ainest andnud linnuseametnik. Ja ilmselt möödusime ka seinast, kuhu Valge Daam müüriti.
2 kommentaari
-
mai
22. märts 2012 kell 09:31 -
Maarja .
2. aprill 2013 kell 15:49Seetõttu nimetatakse seda ka legendiks Valgest Daamist…
Te ei saanud kuidagi mööduda seinast, kuhu Valge Daam müüriti, sest teda pole sinna kunagi müüritud.