Mongooliasse

Pakin seljakotti Mongooliasse sõiduks. See on mu kolmas reis Tšingis-khaani kodumaale. Marsruut on laias laastus selline: Ar Burdiin Els-Harhorin-Karakorum-Erdene Zuu-Mongol Els-Khustai rahvuspark-Terelji rahvuspark-Ulaanbaatari naadami pidustused.

Läheme seitsmekesi: Diana, Maie, Jaanika, Juhan, Neeme, Raivo ja mina. Peale esimest etappi jätkan üksi Altai mägedes ja püüan sealt siis kas Kasahstani või Venemaa kaudu juuli lõpuks koju tagasi jõuda.

Tean mitmeid, kelle jaoks Mongoolia oma vanamoodsa oleku, kõrge taeva, stepi-, kõrbeavarusega on igav. Ise pean küll tunnistama, et naudin seda maad täiega. Siin on korraga koos mitu ajastut, mitu erinevat looduslikku piirkonda. Lisaks võlub mind lamaism, mis pärast kommunistlikke aastakümneid taas mongolite meeli valdab. Alati, kui loksun UAZikuga tunde mööda steppi ühest külakesest teise, on tunne nagu mööda merd purjetades – kellelgi ei ole kiiret, aega on piisavalt, ümberringi rahulik loodus ja gerides istuvad teed või airaagi lürpides rahumeelsed inimesed.