Peaaegu kogu tõde navidest

Kui annad navile sõrme, võtab ta terve käe. Ent sellegipoolest on endiselt mõistlik reisile kaasa võtta ka paberkaart, kirjutab kartograaf Merle Annov.

Navigatsiooniseadmed on muutumas igapäevaseks tarbeasjaks. Areng on võrreldav mobiiltelefonidega. Algselt olid need kallid ja kohmakad, nüüd järjest suurema valikuga, elegantsed ja taskukohase hinnaga. Näiteks elementaarsete funktsioonidega navi, kunagine uudistoode maksis 2005. aastal üle 10 000 krooni. Täna saab samasuguse kätte vähem kui 2000 krooniga.

Navide võrdlus telefonidega on asjakohane teiseski mõttes. Tänapäevased, GPS-antenniga varustatud nutitelefonid pakuvad klassikalistele naviseadmetele kõva konkurentsi. See on ka üheks põhjuseks, miks hinnad järjest soodsamaks muutuvad.

Navigatsiooniseadmete leviku laienemisega muutub järjest tähtsamaks sisu ehk andmed, mille alusel naviseade tööd teeb. Olgu korpus kui ilus tahes, pole temast suuremat kasu, kui aparaat õige aadressini või sihtkohani teekonda arvutada ei suuda. Seepärast üllitavad paljud kaardifirmad uuenenud andmetest igal aastal uusi versioone. Suured tegijad, nagu Navteq ja TeleAtlas teevad seda oma suure masinavärgi tõttu veel suhteliselt aeglaselt, kuid väikesed Eesti kaardifirmad kasutavad oma tugevat külge – kiirust – täiega.

NAVI VS PABERKAART?

Enne kui pikemalt NAVI teemasse sukelduda, tuleb ära klaarida üks sagedasemaid selle teema juurde käivaid küsimusi – kas nüüd, kui naviseadmed nii taskukohase hinnaga ning kaardid neis sama head kui paberil, võib paberkaartidest loobuda? Õige vastus on: EI, kindlasti mitte.

Esiteks on kaarti või atlast vaja juba selleks, et üldjoontes reisiplaan paika panna. Navi väikesest aknast on seda väga-väga ebamugav teha. Kaarti suurendades väheneb kuvatav infohulk ka siis, kui seadetes on öeldud, et detaile oleks kuvatud rohkem. Ühele väikesele ekraanile lihtsalt ei mahu väga palju infot! Küll aga sobivad paberkaardi alternatiiviks navikaartide arvutiversioonid, näiteks Garmini MapSource, mis võimaldavad reisi mõnusalt ette valmistada: leida lühimad teekonnad, sõiduks kuluv orienteeruv aeg jne.

Teine suur argument on see, et navi on elektroonikaseade ja seetõttu võib sellega ühel hetkel juhtuda mida iganes – ütleb niisama üles, kukub maha ja läheb katki, laadija kaob ära jne.

Kolmandaks võiks mainida ehk seda, et hea on, kui naviseadme kaart ja paberkaart oleks erinevate kaarditootjate valmistatud – siis saab erinevaid andmeid võrrelda ja küsitavuste puhul oma intuitsiooni mängu panna, millist kaarti rohkem usaldada.

Värskelt ostetud naviseadmes olevad kaardid on tootnud suured kompaniid mingi suurema piirkonna kohta (kogu Põhja-Ameerika, Euroopa) ja sellistel kaartidel on andmed erinevatelt tootjatelt kokku ostetud. Konkreetse riigi paberkaardid ja -atlased on reeglina teinud antud riigis tegutsev(ad) kaarditootja(d) ja seega sisaldavad tihti palju rohkem eripäraseid nüansse ja teinekord ka uuemat infot (mõni uus ümbersõit, viadukt, tanklad jms). Teinekord on nende tootenimekirjas ka detailsemad piirkondlikud navikaardid.

EESTI NAVIKAARDID

Seadmetega kaasasolevad Euroopa kaardid kipuvad Baltimaade andmete osas olema vananenud ja veidi üldised. Õnnetuseks ei saa kõigile seadmetele ka täiendavaid kaarte lisada. Erandiks on Garmini GPS-seadmed, millele Eestis müüakse hetkel kahe tootja kaarte – E.O.Mapil on toode nimega Eesti teejuht ja Regiol on suisa kolm toodet: Baltic Map, Eesti teed ja Eesti topo. Regio Baltic Map on ainus Baltikumi piirkonda hõlmav nii täpne navikaart, mis sisaldab lisaks detailsele Eesti infole Läti ja Lee- du osas aadressotsingut vastavalt 644 ja 103 asulas.

Regio Eesti topo on mõeldud kasutamiseks eelkõige käsi-GPSides. Kõik need kaardid on aadressotsingu ja ruutinguga. Otsida on võimalik asulaid, aiandusühistuid ja väikekohti, talusid ning huvi-äärsusi (vaatamisväärsused, tanklad, majutus, toitlustus, hädaabi, bussipeatused, järved jpm). Peale metsade, soode, veekogude, raudteede, kõrgepingeliini- de, hoonete, looduskaitsealade jms info on topokaardile lisatud ka metsasihte ja radu, kõrgusjooned ja hooned koos numbritega ning 3D-reljeef. Baltikumi kaart on mõeldud pigem liikumiseks suurematel teedel ning seal topoinfo ja hoonete kujud puuduvad.

NAVI KASUTAMINE EI OLE RAKETITEADUS

Naviseadmeid saab telefonidega võrrelda ka oma võimalustelt ja nende kasutamiselt. Tihti eelistame paljude funktsioonidega mobiiltelefone, millega aga pärast peamiselt vaid helistame ja vahetame sõnumeid. Naviseadmetega on umbes sama lugu. Kõik esmavajalik saab ruttu selgeks – menüü on eesti keeles ja puutetundliku ekraani kasutamine väga mõnus. Soovitud aadressi sisestamine on jõukohane kõigile. Näiteks lapsed teevad seda alati hea meelega ja nii saavad ka nemad reisides oma panuse anda. Samuti naudivad lapsed alati navi hääljuhtimist ja saab mängida mängu, kes suudab kõige paremini seadme häält järgi teha või ennustada, mida seade järgmiseks ütleb. Lisavõimalustest võib esile tuua veel vahetatavad taustapildid, MP3-mängijad, allalaetavad spetsiaalsed hääljuhised mõne veidra häälega või näitleja sisse loetuna (näiteks Eddy Murphy). Vanematele lohutuseks, et hääle saab alati ka vaiksemaks või täitsa maha keerata.

Navide mudeleid on väga palju ja lisaks aadressotsingule võimaldavad erinevad seaded nendest väga erinevat infot pärida. Keskmise hinnaklassi mudelid võimaldavad näiteks sinihambaühendusega kasutada telefoni käed-vabad- süsteemis, kuulata hääljuhiseid läbi autoraadio audiosüsteemi. Samuti saab arvutada madalaimat kütusekulu eco- route (ökonoomseim) režiimil, ennetada Lääne-Euroopa teedel liiklusummikutes suurt ajakulu jpm. TomTomi kallimad seadmed on connected-süsteemis ehk SIM-kaardiga varustatud. See annab väga suured võimalused interneti ja on- line-info kasutamiseks.

Põhilised tootjad, kelle naviseadmeid Eestis müüakse on: Garmin, TomTom, Magellan, Becker, GoClever ja Prestigio.

KES KORRA JUBA SõRME ANDNUD ...

... siis sellelt võetakse ka käsi. Kogenud navikasutaja võtab abimehe reisile kaasa ka siis, kui kasutada on ainult seadmes olev üldkaart (millel suuremad teed ja linnad). Näiteks kui oled laiuskraadidel, kus päike on keset päeva praktiliselt seniidis ja ukerdad väikestel käänulistel teedel, siis navi näitab sulle ilusti kätte, kus ilmakaares liigud. Endal võib sageli meeletu tiirutamise peale juba orientat- sioon kaduda.

Samuti jätab navi maha läbitud teekonna joone (track) ja eriti linnades on hea vaadata, et näe, siin ristis me juba olime ning linnast välja saamiseks on vaja oma sissesõidu joonele tagasi saada või just vastupidi, liikuda mõnes teises suunas. Veidi kallimad mudelid näitavad ka sinu kõrgust merepinnast. See pole muidugi otseselt hädavajalik info, kuid kui uker- dad autoga kuskil 4500 m peal, siis ikka hea ju vaadata!

Enamik korralikke autorendifirmasid pakuvad lisavarustusena ka navirenti. Kuid see hind on kohati päris soolane! Pikema reisi puhul on kindlasti mõistlikum seade Eestist kaasa võtta. Kohapeal olles saab kaardi sisse osta – see kujuneb üldjuhul soodsamaks kui rentimine.

Navi saab kasutada ka jalgsi liikudes, kui oled näiteks auto rendifirmasse juba tagastanud. Kes on teadlikum kasutaja, saab kaardid vajaliku piirkonna kohta varakult internetist välja otsida ja heal juhul ka ära osta. Reeglina saab abi seadmetootja kohaliku esindaja kodulehelt.

Algajatel tasub tähelepanu pöörata, et kaartide kasutamisel võib esineda piiranguid. Tihti käituvad eri kaardid ka sama tootja eri mudelites erinevalt. Rääkimata sellest, et ühegi tootja kaart teisele seadmele ei sobi, ehk siis Garmini jaoks tehtud kaart ei sobi TomTomi jaoks ja vastupidi.

STANDARD- JA LISAVARUSTUS

Standardvarustuse hulka kuulub navide puhul eeskätt laadija (ilma milleta kindlasti hakkama ei saa, kui pikemalt välja minna) ning hoidik. Kõige klassikalisem hoidik käib iminapaga auto esiklaasi külge, kuid teinekord ei taha see hästi seal püsida. Sõltub esiklaasi kaldest ning kui puhas on aken, kui hea iminapp ning millisel teel liigeldakse (ebatasane tee raputab tihti navi koos hoidikuga alla). Kuid on olemas ka sellised hoidikud, mis käivad alusel auto armatuurlauale. Aluse põhi on libisemiskindlast materjalist ja raske, mistõttu püsib seal väga hästi. Näiteks USAs Californias ainult selliseid tohibki kasutada, esiklaasile iminapaga kinnituvad on seal keelatud. Soovitusliku lisavarustuse hulgas võiks olla veel toa-laadija ja USB-kaabel.

Soovitan võtta navi ja hakata kasutama. Eestiski on see juba vääriline abimees, sest kasvõi Tallinngi on juba suur ja paljude aadressidega. Samuti väiksemal metsateel seigeldes on naviga alati selge pilt, kus sa oled.

Selles numbris

• Erakordselt head dokumentaalfilmid
• Kätlin Hommik-Mrabte. MINU MAROKO.
• Ray Wiss. FOB DOC.
• Ida Läänepiiril
• Gruusias ei ole kusagil tajuda agressiivsust
• Gruusia - kõik on võimalik!
• Reisipäevik: Kõik küsisid, et miks ma suvel ei tulnud
• Päev Inle järvel
• Magava krokodilli maal
• Peaaegu kogu tõde navidest
• Elus, see on kõige tähtsam!
• 2009. aasta tipptõus: Tiina Tamm ja Üllar Põld
• Uisusõidud Eesti järvedel
• Jääpurjetajate raske talv
• Aasta seiklus ‘09: Avantüristid Berit Renser ja Terje Toomistu
• Go Reisiajakiri nr 22 – Veebruar 2010
• Kesk-Aasia kontrastid