Naadam

Naadam on suurimaid pidustusi Mongoolias. Nii on see olnud juba ammu enne Tšingis-khaanigi. Nö ametlik nimi on sel üritusel Eriin Gurvan Naadam ehk kolm meeste mängu. Need mängud on ratsutamine, vibulaskmine ja maadlemine. Tegelikult on tänapäeval ratsutamine põhiliselt poisikeste amet ja vibu lasevad ka naised. Aga naadam on sellele vaatamata vahva pidu.

UB-s on täna Naadami teine päev. Läheme kl 10ks linna rahvus-staadionile. Ümber staadioni on suur laat, kus müüakse Mongoolia suveniire, Buddha, Stalini ja Hitleri pronkskujusid, riideid, mänguasju ja muud väheväärtuslikku kraami, põhiliselt Made in China.

Staadionil toimub maadlusvõistlus. Sel aastal läheb siin võistlema üle 500 maadleja üle Mongoolia. Esialgu on rahvast vähe, aga õhtuseks finaaliks peaks staadion pealtvaatajaid täis olema. Ka televisioon teeb kõigist vähegi olulistest matšidest ülevaateid.

Staadioni kõrval on vibuareen. Võistlevad eraldi nii mehed kui naised. Iga võistleja saa lasta 40 noolt.

Veidi eemal on nipsumängu maja. See ei ole küll naadami põhiline ala, aga nipsumängu mehed ise on hirmsasti hasardis, elavad oma meeskonnale häälekalt mõmisedes kaasa.

Ratsavõistluste jälgimiseks kihutasime oma minibussiga linnast u 40 km lääne suunas. Kl 13 pidi algama kuni 1-aastaste hobuste võiduajamine, mille distants on 15 km. See on kõige lühem ratsadistants UB naadamil. Mida vanemad hobused, seda pikem maa tuleb läbida. Džokideks on 6-10 aastased poisikesed ja mõnikord ka tüdrukud. Kuna põhidistantsid olid lõppenud, siis algas võistluspaigast tuhandete autode tagasivool linna. See tähendas, et kõik teed pandi teisesuunaliseks liikluseks kinni. See tähendas, et need, kes veel linnast välja tahtsid saada, hakkasid kasutama kõikvõimalikke kõrvalteid – läbi prügimägede, üle põldude, raudteede alt ja kust iganes võimalik. Lahti läks korralik rallikross. Osalesime selles vihases võidukihutamises täiega.

Jõudsime kohale, kui viimased hobused võiduajamise lõpetasid. Aga melu on veel olemas. Sõime lambašaslõkki ja osalesime sel mongolite laulupeol suurima heameelega.

Naadam Renchilhumbes 2006.a.

Tegelikult soovitan, kui võimalik, vaadata naadamit mõnes väiksemas paigas, kui UB. Siis pääseb peole ja pidutsejatele palju lähemale, kaob see publiku/turisti ja esineja vahekord, mis kammitseb alati suuri paraadüritusi. Muidugi on väikses kohas oht, et naadam mandub tavaliseks joomapeoks, aga veidi eeltööd tehes on seda ka võimalik vältida.

• Mongoolia
• naadam
• Renchilhumbe
• Ulaanbaatar