Esimene eesti naine alistas 8000 m mäetipu!
Vaade Cho Oyule. Foto: Dreamstime
„Täna öösel juhtus väga palju,“ kirjutasid Anu ja Uko Nõulik vahetuid muljeid. „Ilm oli öösel ilus, aga väga külm: –40 kraadi, lisaks 8–11 m/s lõõtsuv tuul. Mäel on väga vähe lund, ainult jää ja kivid ning see teeb ronimise raskeks. Hommikul jõudsime platoole, kus oli vaja liikuda veel umbes kolm tundi, aga selle ajaga muutus ilm oluliselt. Peale tuli pilv ja kui hakkasime tagasi tulema, ka lumetorm, mis endiselt kestab. Nii et tipust Everesti ei näinud ja sellest on kahju.“
Ekspeditsioon sai alguse Tallinnast 10. aprillil 2013. Esialgu lendas paar Nepaali, 14. aprillil ületati Nepaali-Hiina piir ja õhtuks jõuti Tiibetisse. Matk jätkus autoreisiga Tingrisse ja sealt edasi mäkketõusuga Cho Oyu baaslaagritesse.
30. aprillil üritasid ronijad tõusta C2 laagrisse 7100 m kõrgusel. „Kohalikud elanikud ei mäleta oma elu jooksul nii külma kevadet,“ kirjutasid Nõulikud satelliittelefoni vahendusel. „7500 m kõrgusel on praegu tuulekülma kuni –35 °C ja tormituul ulub kuni 18 m/s. Asi läheb nüüd päris tõsiseks.“
Ilmaolud pöördusid rängaks ja edasi tõusta siiski ei õnnestunud. „Hommikul üritasime edasi minna, aga ränkade ilmastikuolude tõttu tuli siiski tagasi pöörduda ja telk uuesti püsti panna. Tuul oli nii tugev, et lükkas lausa pikali ja jääpragudesse libisemisest päästis kiire tegutsemine kirkaga, mis kadus löögist kogupikkuses lumme. Ekstreemne kogemus! Suurem osa päevast ollakse pilve sees ehk valitseb valge pimedus,“ kirjutasid mägironijad 2. mail.
Kui ilm paranes, said mägironijad jätkata. 5. mail juhtus ka ekspeditsiooni seni õnneks ainus tõsisem vahejuhtum – 6800 m kõrgusel serrakilt laskudes kukkus Anu peaköie otsast lahti – lumevai, mis köit hoidis, oli lahti tulnud. „Õnneks jäi õhulend lühikeseks,“ kirjutab Uko. „Anu sai koheselt kassid seina lüüa ja haaras vanast köiest kinni, see pidas. Järgmine ankur oli lähedal, Anu suutis end kohe selle ümber haakida ja edukalt laskuda.“ Kõrgus oli õnnetuse hetkel 50 m (Viru hotelli kõrgus on 74 m), aga kukkumisruumi oli kuni 1,2 km.
Tõus tipu poole algas 9. mail. Viimasesse, kolmandasse baaslaagrisse kõrgusel 7530 m jõudsid Nõulikud tormi kiuste 11. mai õhtuks. Õnneks ilm paranes ja 12. mai öösel sai alustada viimast tõusu. Tipp alistus 13. mail kohaliku aja järgi kell 9.30 hommikul.
Ekspeditsiooni kulust teada anda ning kodustega sidet pidada said mägironijad reisibüroo Go Traveli antud satelliittelefonide abil. Teateid saab kronoloogilises järjekorras lugeda Go Traveli blogiloo kommentaaridest, ronijate teekonda saab vaadata ka Google’i kaardil.
Tagasi Eestisse peaks mägironijate paar esialgsete plaanide järgi saabuma 25. mail.
