Amanda arvab...

Ma siis ytlesin Ellale, et see Pruuli vai kesse nyid oli, see ikka tahab silmaróómu kah kaeda ja mis ma muidu vaeva näen ja kesse selle loba mul masinasse taob, ma ise ei oska. Ella selle peale, et Pruuliga ei saagi  minna, hoopis Matverega lähed reisule.

Ja ta  tuttava tytrel on see kompuuter (nigu polikliinikus vai?) kodus olemas ja kui ma talle sada krooni annan, toksib sisse, noortel taskuraha ju vaja. Käis mulle peale iga jumala kord kui ma ta haigeid jalgu masseerisin, need on tal ikke koledasti paistes ja ma juba mótlen, et…, aga andku taevas talle ikke veel neid päevi, mis sest, et masu ja et ta mind takka sunnib.

Missest ma siis nyid algama peaks. Ella ytles, et vaata et sa ikke viisakalt alustad, pane kirja vanus ja see,et oled pinsil ja siis anna minna.

Nyid siis alustan nagu Ella käskis.

Misse mu vanus igale poole peab puutuma, kuhu sa inime ka ei lähe, kohe tahetakse teada, kui vana sa oled, noh, olen 70 ja mis siis, mul see móte jällegi jookseb palju kiiremini kui mónel noorel inimesel.  Ja jalad on peaaegu terved ja oma hammastega saan söödud. Olgu!

Mótlesin yhekorra koos meie  Roosipärjaga (see on sihuke koht, kus vaatad seda kuidas iga kuu keegi ära kukub), nojah, siis selle klubiga ka reisu peale minna, kysti, kellele lähedastest vóib teatada kui miskit juhtub, taheti telefoninumbrit ja kontakti. Ma sain kohe tigedaks- misse ma sinna reisu peale siis ostiksin kui tunnen, et aeg on testament lauasahtlist välja vótta, aga muidu oli kena noor neiu ja viisakas oli ka.

Póle mul kedagist, kóik kontaktid on läbi. Ella ikke utsitab, et mine sinna tantsuóhtule, pane parem kleit selga ja tee lahke nägu pähe, kyll sa kellegi ikka leiad. Kuula juttu.  Teist on hea tagant torkida, nigu selle kirjutamise koha pealt, nyid olen talle rumala peaga lubaduse andnud ja  pean pealt vaatama kuidas see  kóikse ilma teada läheb.

Ta, siis Ella, kesse veel, luges mulle ette kus see Pruuli kóik olla käinud ja mida näinud.

No tule taevas appi, kus móni inimene ei märka kodus pysida, aina tuli takus ja pliiats näpu vahel. Tea, mitu karpi ta neid ära kirjutas. Ma siis juhtusin sellest Ellale mainima ja sain talt óige noomidagi – mina olevat veel sygavas stagnaajas (kuula aga! ise on minust ainult 10 aastat noorem!) ja tänapäeval on aparaadid, kuhu saab jutu yles nii, et kirjutama ei peagi. Seda ma usun kyll, sest sellel Ella tuttava tytrel on ka kompuuter kodus.

Kussa inime jóuad kóiki neid imemasinaid ära teada, poodi lähed elektripirni ostma – eksid ää ja saad peavalu, mis elu see on!

Kuhu ma siis nyid jäingi…. ah soo, et Pruuli on käinud ja näinud ja miks ma pean leppima ainuyksi Pärnu, Pihkva ja Tallinnaga.  Vaata kallis inime, seegi on hää, sest mu isa (olgu muld talle kerge) ei saanud yldse kaugemale kui Tallinna ja sinnagi alguses hobusega ja pidi kaks päeva teel olema ja kórtsikaklusi pealt vaatama.  Nii et ma olen käind ja näind kyll.

Yks óhta läks uni ää – see Pruuli asi ei taht rahu anda, ikke pööris ja króhvitses kuklamulgus ja oimukohtades, ma juba kartsin, et nyid hakkab veel pea ka valutama! Ella tänitus ei annud kah rahu.

Mótlesin, et raha on pangaarvel omajagu, noh, tead kyll mille jauks ja yle peaks ka olema. Vói mine tea jälle kui euro tuleb, palju siis miski maksab, ja kas ikke on mótet sinne kóiki jätta. Vaata mis asjaga eakas inime oma pead  öösel ajal vaevama peab.

Ja siis nigu keegi ytles, et Amanda, mine käi ära.

Ma ikke alguses puiklesin vasta, aga hommikul esimese asjana läksin yles Ella juurde ja andsin teada… Ta vaatas mind juhmi näoga, see oli varajasest kellast- alles  pool kuus sai, aga ta ise on mind terve see aeg taga ajand ja närvide peale käind. Ega Ella vist uskuma ei jäänd, nii tobe oli, et isegi kohvi ei märganud pakkuda.

……………………

Tead sa kallis inime, et ma väsisin ää. Vat täna ei viitsi enam kirjutada ja kylmkapp teeb mitu päeva nii kóva häält, et juba puhtalt selle pärast läheb inimesel uni ära ja tuleb pähe igasugu mótteid, mida pärast päevavalguses kahetsetakse.

Aga mind ära syydista kui sulle see jutt ei meeldinud, syydista Ellat, tema käis nigu uni peale.

Ja siis palus see Ella tuttava tytar, Heli vói mis ta oli, ytelda, et temal on ainult kompuuter ja miski plogi, et tema pole autor ja ei tea asjast yldse midagi. Kus ta siis noor inime vóibki kóigist maailma asjadest teada. Näed, minagi ei teadnud, et on aparaat, kuhu Pruuli sisse räägib kui mööda maailma ringi kolab.

Ma lähen ja vaatan nyid, kas saan juuksuri poole hinnaga, Tavaliselt olen talle andnud 150, kena inime, tuleb koju lóikama, aga mu  kulutused hakkavad tóusma ehk teeb 100. ära, aga ma tahan keemilisi ikka ka.

Kóikse paremate soovidega

Teie Amanda