Häid pilte! Mobiiltelefoniga!?

Oli aasta 2006 sügis ning valdav enamik Euroopa suurima fotomessi Photokina külastajad muigasid messi tutvustava häälekandja esilehe teksti lugedes: „Nokia – maailma suurim digikaamerate tootja!“. Täna neist keegi enam ei köhataks. Toonaste kahe miljoni piksliste telefonkaamerate asemel on turul kaheksamegased mobiilsed seadmed, mille üheks triviaalsemaks omaduseks on helistamise võimalus.

Mobiilpildistamine on ühiskonnas nii igapäevane tegevus, et mõiste fotokaamera devalveerub üha järjekindlamalt. Vähemasti nende hulgas, kes ei ole kokku puutunud peegelkaameraga. Kuid kas ka põhjusega? Suuresti sõltub see sellest, mida me kasutajatena telefonist välja oskame pigistada. Fotograafilised baasteadmised algavad ikka ja alati ühtedest ja samadest tõdedest. Samad tõekspidamised kehtivad pildistamisel ka telefonikaameratega.

Esimeseks eelduseks hea foto kättesaamiseks on mobiilil vähemalt 5 miljoni piksli olemasolu, alla selle parameetri saame rääkida vaid klõpsatustest, millest väljaprinti mõtet teha ei ole. Kui eesmärgiks on talletada oma reisielamused mobiiliga, siis tasub telefonikaamera megapiksleid kindlasti taga ajada. Üldjuhul kaasneb megapikslitega ka kvaliteetsem „objektiiv“, mis võimaldab teha ka oluliselt paremat videovõtet. Seega mida rohkem piksleid, seda suurem eeldus on teha telefoniga samaväärne pilt kui korraliku fotokaameraga.

MANUAALNE VALGUSBALANSS JA TUNDLIKKUS

Kui teist on saanud uhkelt megapiksleid sisaldava telefoni omanik, siis tuleb ette võtta üks retk kaamera seadistustesse. Nii nagu fotokaameratel on ka telefonidel võimalik manuaalselt määratleda valgusbalanssi (white balance / WB). Proovige huvi pärast päikselise ilmaga teha pilti automaatse ja seejärel manuaalse valgusbalansi – päikesemärgile määratud – seadistusega. Veendute ise, kui palju üks väikene liigutus foto kvaliteeti parandab. Rusikareeglina võikski öelda, et õues pildistades kasutage alati – ka pilvise ilmaga – valgusbalansi seadistust päiksemärgiga režiimil, siseruumides võite jätta valgusbalansi määramise automaatika hooleks.

Tundlikkuse ehk ISO määramist on võimalik teha väga üksikutel telefonidel. Kuid kui selleks on võimalus, siis kasutage seda kindlasti! Valgusbalansi ja tundlikkuse õige manuaalne seadistus ongi kaks kõige olulisemat määrangut, mis annavad pildikvaliteedile olulise paremuse. ISO seadistuses lähtuge sellest, et mida rohkem valgust, seda väiksem võiks olla ISO arvnäitaja. Arvestage, et ISO 100 juures on värvid üsna loomulikud ja müravabad, samas kui ISO 1600 juures on värvid määrdunud ning terve pilt on kaetud ühtlase hallika säbruga – „digimüraga“.

Järgmise sammuna tuleks endale selgeks teha, mida mobiilkaamera teha võimaldab. Eelkõige katsetada objektiivi suumiulatust ja teha selgeks, millise vahemikuni kvaliteeti jagub ning üle millise suumiulatuse pildistada ei ole mõtet. Üldjuhul kukub kõikide mobiiltelefonide kvaliteet üsna drastiliselt, kui kasutada suumi maksimaalset ulatust. Siit ka soovitus, proovige seda vältida. Pigem jätke viimane lõpp välja suumimata ning lõigake enda jaoks oluline detail välja hilisema pilditöötluse käigus.

Samas ainult ilma suumimata ei ole samuti mõistlik pildistada. Miks? Enamiku mobiilkaamerate objektiivid on suhtelised laia ulatusega (lainurgad), mis omakorda tähendab seda, et kõik objektid, mis jäävad pildi servadesse, on pildil pisut suuremate proportsioonidega, kui nad tegelikkuses on. Kui pildistate loodust, siis ei mängi see olulist rolli, kuid inimesi pildistades tuleks seda meeles pidada. Heaks portreevõtteks oleks mõistlik kasutada ligi kolmekordset suumi. See jätab inimese näo proportsioonid selliseks, nagu need päriselt ka on. Sama põhimõte kehtib, kui soovite esitleda pildil olevat objekti õigetes mõõtudes. Kui kasutada suumi kõige pikemat ulatust, siis saate pildile tegelikkusest väiksemate proportsioonidega objekti.

RAKURSID JA EFEKTID

Tänapäevane fotograafia, eriti mobiilfoto on varasemate aegadega võrreldes pigem ebareeglipärane. Ehk siis see, kuidas meist keegi pildistab, millise nurga ja rakursi alt, on igaühe enda teha. Ilmselgelt pildistab enamik meist niinimetatud silmakõrguselt ning vaid vähesed leiavad, et hoopis põnevam on teha pilti maapinna lähedalt või sootuks märksa kõrgemalt.

Kui üldse midagi reeglipärast soovitada, siis seda, et inimesi pildistades võiks teravus olla inimeste silmadel ning maastikupiltidel oleks hea järgida kolmandikureegli põhimõtet. Ehk siis jagage mõttes pilt kolmeks võrdseks osaks – horisontaal- ja vertikaalteljel – ning proovige vastavalt nendele pildistada.

Näiteks kui olete ilusal kivisel mererannal aga taamal olev taevas on ühtlaselt hall, siis komponeerige foto selliselt, et mererand täidaks suurema osa pildist ja väheoluline hall taevas oleks üks väiksem kolmandik fotost. Kolmandiku reeglit on hea kasutada paljude fotode puhul, vaatajatele pakute sellega kindlasti rohkelt ohhoo-efekti.

Pisut infot ka efektseadistuste kasutamisest. Neid on rohkelt, lausa nii uhkelt, et neist võiks mobiiltelefonide puhul rääkima jäädagi. Erinevatel firmadel on pakkuda mitmesuguseid lahendusi, erinevaid fotode redigeerimise ja tuunimise võimalusi otse telefonis.

Kui mõnel eriti põneval teemal eraldi peatuda, siis iPhone’i laetaval aplikatsioonil Hipstamatic (hipstamatic.com). Rakenduses on peidus mitukümmend erinevat virtuaalset objektiivi ning sadu erinevaid filmiefekte, mis võimaldavad pildistada nii üleküllastunud kui mustvalgete värvidega fotosid, samuti ka polaroidi ja lomo-efektiga pilte.

Hämarates tingimustes soovitaks proovida telefonid seadistada ümber mustvalgele võttele. Tulemuseks saate märksa paremad fotod, võrreldes autorežiimist määrdunud värvidega piltidest. Kindlasti tasub kõikide telefonide valgusallika/välklambi töövõimet kontrollida, seda eriti vastu valgust pildistades, kui on vaja anda varjus olevale näole või objektile lisahelki.

Mobiilifotoka kaks suurimat lisaväärtust on tema väiksus ning seaduslikkus. Näiteks riikides, kus toimuvad igapäevased rahutused või relvastatud konfliktid, suhtutakse fotokaameratesse ja nende omanikesse üsnagi vaenulikult. Mobiiltelefon on sellistes olukordades geniaalne abivahend olukorra dokumenteerimiseks.

Kokkuvõtvalt ütleks, et kui taskus on korralik mobiiltelefon, asendab see enamikku kompaktkaameraid. Kui oskate oma mobiilsele kaamerale manuaalselt õiged seadistused peale panna, oskate pimesi kasutada kaamera suuminuppu ning leiate võimaluse kiireks komponeerimiseks, siis võite teha unustamatuid fotosid.

Assar Jõepera

Selles numbris

• REISIKIRJANDUS - Georg Lukas: Krimmi mälestused. Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm
• Laste pildiraamat "Merekarud"
• Leidke alati aega reisimeditsiiniks!
• Häid pilte! Mobiiltelefoniga!?
• KONGO MUUSIKA: enam kui lärm
• Raymond Blanc: peterselliriivsaiakoorega Manxi lammas
• ISLE OF MAN: Iiri mere (maksu-) paradiis
• Valitud seltskonnaga VALIMATA OLUKORDADES
• KRISTJAN JÕEKALDA: kaks kanget Venemaa avarustes
• VANUATU: muljeid vulkaanide ja palmide maalt ehk minu esimene kultuurišokk
• Hiiumaa sukeldumisekspeditsioon vrakkide kaitseks
• Pidu pilvede all
• Jäine kalmuküngas
• Mägine Gruusia: Kaukasuse kolmas tipp Kazbek
• Ülevenemaaline matkajate kokkutulek KODAR 2011
• JUHTUB...
• GEPARDID juubeliks
• MOTOREPORTERI matkajad kurikuulsas Liibanonis
• Katamaraan Nordea ehk ümber imelise ilma
• Ühel teljel ümber planeedi
• Go Reisiajakiri 32 – Oktoober 2011